Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 845 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
* [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] või hoone, kuhu kogudus [[jumalateenistus]]e pidamiseks koguneb.
 
Ehkki sõna ''kirik'' on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski ainult kristluse kontekstis.
 
Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus vaenatud riigivõimu poolt. Pika võitlusega riigivõimu vastu arendasid kristlased välja ainulaadse institutsiooni — kiriku, millel olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin. Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on [[sünagoog]] või [[mošee]] ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.
 
Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas ''Kirche'' tähendama kristlikku usulist kogudust.
 
[[kristlus|Kristlikus]] ([[oikumeeniline|oikumeenilises]]) [[teoloogia]]s on kirik organisatsioon või koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise. Ühe arusaama järgi rajas Jeesus [[algkogudus|algkogudus<nowiki/>e]], millest Ajaloos on ajalooskirikust, [[kultuur]]iliste ja [[poliitika|poliitiliste]] vastuolude tõttu, välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".
 
Tänapäeval on kirikud erinevate [[riitus]]te ([[kultus|kultuste]]) ja õpetuslike arusaamadega organisatsioonid või koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.
4204

muudatust