Pärdiklased: erinevus redaktsioonide vahel

| name = Pärdiklased ehk Vana Maailma ahvid

| ordo = [[Esikloomalised|'''Esikloomalised''']] ''Primates''

| subordo = [[Haploriinsed primaadid|'''Haploriinsed primaadid''']] ''Haplorrhini''

| parvordo = [[Catarrhini|''Catarrhini''[[CatarrhiniCatarrhini]]''

| infraordo = ''[[Simian|Simiiformes]]''

| superfamilia = '[[Kitsaninalised ahvid]] ''Cercopithecoidea'''

| familia = '''CercopithecidaePärdiklased''' ''Cercopithecidae'

| type_genus = [[Pärdik]] ''[[Guenon|Circopithecus]]''

'''Pärdiklased''' ehk '''Vana Maailma ahvid''' on kõige liigirikkam sugukond [[Esikloomalised|esikloomaliste]] seltsis. Leida võib neid ahvilisi Aafrika subtroopilistes ja troopilistes vööndites, kohati ka Araabia poolsaarel, Indias, Kagu- ning Ida-Aasias. [[Berberi makaak]] on levinud ka Euroopa maailmajaos, [[Gibraltar|Gibraltari saarel]] (suure tõenäosusega inimese poolt reintrodutseeritud). Fossiilide leiud on kinnitanud, et pärdiklasi on Euroopas leidunud varemgi. Enamik pärdiklastest on puu-eluviisilised, ent leidub ka maapinnal elutsevaid liike. Elupaikadeks on neile kõiksugused eriilmelised bioomid - [[savann]], põõsastik, [[Mangroov|mangroovimets]], poolkõrb ning kõrgmäestik. Paljud Vana Maailma ahvid on kohastunud eluks koos inimesega, näiteks elavad linnades mitmed Aasia makaagid ning India languurid.