FPGA: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
FPGA koosneb programmeeritavatest loogikakomponentidest, mida kutsutakse loogikaplokkideks, ja seadistatavatest vaheühendustest, mille abil saab loogikaplokke ühendada. Loogika plokke saab panna tegema keerulisi funktsioone aga ka lihtsaid loogilisi tehteid nagu näiteks [[AND]] ja [[XOR]]. Sageli on FPGA loogikaplokkides ka mäluelemendid, mis võivad olla lihtsad [[Triger|trigerid]] või keerulisemad mäluüksused.<ref name="FPGA">[http://www.eecg.toronto.edu/~vaughn/challenge/fpga_arch.html FPGA Architecture for the Challenge]</ref>
Lisaks digitaalsetele funktsioonidele on mõnel FPGA-l võimalused ka [[analoogelektroonika]] jaoks. Enamasti saab programaatiliselt muuta kiibi jalal oleva signaali muutumise kiirust ja väljundvoolu tugevust. Teiseks on suhteliselt tavalised analoogsignaali [[komparaator]]id (võrdlejad). Eksisteerivad ka mõned seadmed, milles on olemas nii [[Analoog-digitaalmuundur|analoog-digitaalmuundurid]] kui ka [[Digitaal-analoogmuundur|digitaal-analoogmuundurid]], mis lubavad FPGA-l käituda nagu [[süsteemikiip]].<ref>Mike Thompson, EETimes [http://www.eetimes.com/showArticle.jhtml?articleID=200000777 Mixed-signal FPGAs provide GREEN POWER]</ref>
Kõige levinum FPGA arhitektuur<ref name="FPGA" /> koosneb '''loogikaplokkide massiivist''' (sõltuvalt tootjast kutsutakse seda kas seadistavaks loogikaplokiks (CLB) või loogika-massiiviplokkiks (LAB)), sisend/väljund jalgadest ning vaheühendustest. Üldiselt on kõigil ühendustel sama [[ribalaius]].
48. rida:
===Võrdluses keerukate programmeeritavate loogikaseadmetega "CPLD" ===
Peamised erinevused [[kompleksne programmeeritav loogikaseade|kompleksse programmeeritava loogikaseadme]] (''CPLD'') ja FPGA vahel on arhitektuuriline. Loogikaseadmetel on tavaliselt väike hulk loogikaväravate jadasid, mis hiljem kokku kogutakse, ja nii saab täpsemini ennustada aega, mis kulub signaali töötlemiseks. Lisaks saab neile paigutada rohkem loogikat, aga vähem loogikaelementide vahelisi ühendusi, mis tähendab omakorda vähem paindlikkust. FPGA arhitektuuris on just nimelt loogikaplokkide vahelistel ühendustel rohkem rõhku ja see muudab nad paindlikumaks.
==Ajalugu==
| |||