Juhan Sillaste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LugalA (arutelu | kaastöö)
8. rida:
1967. aastast töötas [[ENSV]] keskasutustes. 1969. aastast oli Teenindusministeeriumi osakonna juhataja ja kolleegiumi liige (1971), 1978.a. sama ministeeriumi instituudi teadusdirektor. Aastal 1979 [[Nõukogude Liit|NL]] Riigiplaani ekspertkomisjoni liige. 1983 määrati NLKP Poliitbüroo moodustatud sotsialismimaade kogemusi ja nende rakendamise võimalusi selgitava komisjoni töögrupi koosseisu, mille põhiseisukohad avaldati ajalehes Pravda(1).<br />
 
Vene autorid Jevgenia Albats ja Nikolai Ševjakov on arvamusel, et [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|Poliitbüroo]] selle otsusega ning töögrupi pakutud lahenditega käivitusid protsessid, mis lõppkokkuvõttes viisid Nõukogude Liidu lagunemiseni (2 ja 3). Järgnes NL juhtorganite (Gosplan; [[Ministrite Nõukogu]]) individuaaltööd (praeguse terminoloogia järgi [[füüsilisest isikust ettevõtja]]) ja kooperatiive (praeguses mõistes eraettevõtteid) seadustavate dokumentide koostamine. Sovetoloogia autoriteet Anders Aslund luges Sillastet tol perioodil paarikümne nõukogude mõjukama majandusteadlase hulka koos [[Rein Otsason]]iga ainsatena väljaspool [[Moskva]]t ja [[Novosibirsk]]it (6 aja 7).<br />
 
Kaasautorina kirjutanud Nõukogude Liidu esimesed individuaaltööd ja kooperatiive käsitlevad monograafiad (4 ja 5). Lisaks suur hulk kirjutisi Nõukogude Liidu juhtivates perioodilistes väljaannetes ja teaduskogumikes. Neist ca 30 avaldatati tõlkena <i>Defence Technical Information Center</i> poolt perioodilises väljaandes <i>USSR Report</i>. Teoreetilised seisukohad leidsid väljundi eeskätt Eestis. 1985. aasta nn teeninduseksperimendi raames asendus lepingutöö nime all käsumajandus esmakordselt Nõukogude Liidu majanduspraktikas lepinguliste suhetega ettevõtte ja töötajate vahel (sisuliselt oli tegemist tootmisvahendite ja ruumide liisimisega). 1986. aastal märgiti see töö ära riikliku preemiaga majandusteaduse valdkonnas. Teeninduskooperatiividega alustati samuti Eestis, saadud kogemus oli lähtekohaks NL kooperatiiviseaduse koostamsel ja vastuvõtmisel.<br />