Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
[[1525]]. aastal ilmusid [[Lübeck]]is esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku [[Lübeck]]i rae käsul. [[1535]]. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos, [[Wanradti ja Koelli katekismus]]. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada [[Hans Susi]] eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud.
[[Pilt:Martin Luther by Lucas Cranach der Ältere.jpeg|pisi|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
 
==Reformatsioon==
[[Pilt:Baltics-1525.png|pisi|Liivimaa ja tema naabrid pärast 1525. aastat]]
[[Pilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|left|Viimane [[Liivi ordu maameister]] [[Gotthard Kettler]], umbes 1565. aastal]]
[[File:Iioan4.jpg|thumb|[[Ivan Julm]] Kujutis 1672. aastast]]
 
[[File:Magnus 1563 VS.jpg|thumb|[[Hertsog Magnus]] 1563. aastal]]
{{vaata|Liivimaa sõda}}, ''1558–1583''
{{vaata|Vene-Liivi sõda}}, ''1558–1561''
 
Pärast [[1557]]. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan IV]] ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise [[Kaasani khaan]]i [[Šig-Alei]] juhtimisel [[1558]]. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. [[1559]]. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. [[1559]]. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret.
 
[[1559]]. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. [[1559]]. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret.
[[1560]]. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ja vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. [[Paide]]t ei õnnestunud venelastel aga vallutada. [[1561]]. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. [[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. [[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla.
 
[[1560]]. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ja vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. [[Paide]]t ei õnnestunud venelastel aga vallutada.
Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud [[2. august]]il [[1560]] hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus [[Vene]] väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks tärminiks peetud siiski [[1561]]. või [[1562]]. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivi ordu [[Poola]]le, samas kui Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed.
 
[[1561]]. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale.
 
[[1560]]. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ja vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. [[Paide]]t ei õnnestunud venelastel aga vallutada. [[1561]]. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. [[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. [[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla.
 
Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud [[2. august]]il [[1560]] hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus [[Vene]] väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks tärminiks peetud siiski [[1561]]. või [[1562]]. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivi ordu [[Poola]]le, samas kui Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|left|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
==Eestimaa uued valitsejad==
===Rootsi kuningriik===
[[File:Reval im Jahre 1561.png|pisi|Tallinn aastal 1561]]
[[Pilt:Narva castle 2008.JPG|300px|thumb|Narva Hermanni linnus [[Jaanilinna linnus]]e juurest vaadatuna]]
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|left|150px|[[Rootsi kuningas]] (1560–1568) [[Erik XIV]]]]
===Rootsi kuningriik===
1560. aasta lõpuks oli selge, et kohalikud Liivimaa riigid enam iseseisvalt püsima ei jää. Et end Vene ohu käest päästa, hakati nüüd selgelt otsima uusi [[maaisand]]aid. Ordumeister Kettler pooldas Poola suunda, ent palju oli ka Taani-meelseid, kes oleks end meelsasti Magnuse võimu alla andnud. Põhja-Eestis kasvas aga toetus [[Rootsi]]le, kellelt loodeti efektiivsemat toetust Vene vägede vastu. Esialgu käisid läbirääkimised Soome hertsogi [[Johan III|Johaniga]], ent kuni Rootsi troonil oli [[Gustav I Vasa]], polnud Rootsile alistumine mõeldav. Olukord muutus täielikult Gustav I Vasa surma järel, [[Erik XIV]] troonile tõustes, kes soovis Rootsi võimu Läänemere-ruumis tunduvalt kasvatada.
 
{{Vaata|Rootsi aeg}}
===Leedu ja Poola===
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|thumbpisi|rightleft|150px|[[Zygmunt II August]]]]
[[1562]]. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. [[1569]]. aastal moodustasid need seni personaaluniooni alusel valitsevat riiki [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]] riigi ning Liivimaa hertsogkond kuulus seejärel [[Poola kroonimaad]]e hulka.
{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
===Taani kuningriik===
[[1564]]. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla, mille valitsejaks nimetati [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poolt poeg hertsog [[Magnus]]. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles [[1573]]. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.
{{Vaata|Liivimaa kuningriik}}
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
===Moskva tsaaririik===
[[File:Magnus 1563 VS.jpg|thumbpisi|left|[[Liivimaa kuningas]] [[Hertsog Magnus|Magnus]] 1563. aastal]]
[[Pilt:Narva castle 2008.JPG|300px|thumb|Narva Hermanni linnus [[Jaanilinna linnus]]e juurest vaadatuna]]
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|VeneMoskva tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad ning [[Liivimaa kuningriik]] aastatel 1570–1577]]
Moskva tsaaririigi valduses olid 1561. aastaks, [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad, kusmille suuremalRootsi osalväed vallutatudvallutasid alasttagasi kehtis1581. Moskvaaastaks tsaaririigi[[Kahekümneviieaastane võimsõda|Kahekümneviieaastane kuni [[1582sõja]]. aastanikäigus.
 
====Liivimaa kuningriik ====
{{Vaata|Liivimaa kuningriik}} ''1570–1577''
Liivimaa kuningriik koosnes [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[hertsog Magnus|Magnus]]e valdustest [[Põltsamaa]] ja [[Karksi]] ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (1570-1571) lõppes edutult. Tema valdused [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l (endine [[Kuramaa piiskopkond]]) kuningriigi valduste hulka ei loetud. Kuningriigi keskuseks oli Põltsamaa. Kuningriigi territoorium piirnes põhjasuunal Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagusuunas aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn [[Tartu piiramine (1558)|(1558)]], [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni [[1582]]. aastani. [[Hertsog Magnus]] kihlus ja abiellus 1573. aastal [[Vene tsaar]]i [[Ivan IV]] onupoja tütre
==Uuete valitsejate ümberjagamiskatsed==
1561. aasta sügisel vallutasid Rootsi väed ordule kuulunud [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja [[1562]]. aasta [[Pärnu]] ja [[Paide]] linna.
1564. aastal määrati Rootsi vägede juhatajaks [[Henrik Klasson Horn]], kes 1564. aasta talvel piiras taas [[Koluvere linnus]]t ja vallutas selle.
[[File:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|[[Flaamimaa|Flaami]] kartograafi [[Johannes Portantius]]e poolt 1573. aastal koostatud kaart, mis ilmus esmakordselt [[Abraham Ortelius]]e poolt väljaantud atlases [[Theatrum Orbis Terrarum]]. Kaardil on kujutatud [[Vana-Liivimaa]] tema ajaloolistes piirides, poliitiline jaotus kaardil kujutab Liivi sõja eelset seisu]]
 
===Vene-Poola sõda, 1562–1582===
{{Vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}}
1562. aasta kevadel suundusid Moskva tsaaririigi peajõud sõjaretkele [[Smolensk]]isse, suvel 1562 tegi vürst [[Andrei Kurbski]] rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]] ja [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]]. Leedu vägede vastusõjakäigudes, sügisel 1562 vallutas [[Leedu suurhetman]] [[Mikołaj Radziwiłł Must]] tagasi [[Tarvastu ordulinnus]]e ning võttis vangi hulga Moskva [[vojevood]]e ja seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale.
 
Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing]]u [[Orša]] all, [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks.
 
[[1575]]. aastal valiti uueks Poola kuningaks [[Stefan Batory]], kes abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre Annaga. [[1575]] tegutses [[Rzeczpospolita]] Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]], kes oli abielus Poola kuninga |Zygmunt I Vana teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
 
[[1577]] vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] ala. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid lõpuks siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre.
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s, 1580. aastal. ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
[[1570]]. aastal puhkes sõda Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, pärast seda kui [[Ivan IV]] oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. [[1575]]. aastal alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud [[kuningas]] [[Stefan Bátory]].[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s, 1580. aastal. ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
[[File:Historical map of Estonia AD 1582.svg|pisi|Eesti alade jaotus 1582. aastal: Rootsi alad Põhja-[[Eesti]]s, Taani alad saartel ja [[Läänemaa]]l, Rzeczpospolita alad [[Lõuna-Eesti]]s]]
 
[[1577]]. aastal toimus suur Moskva tsaaririigi ja [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e vägede poolt [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]] ja samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed [[Pihkva]] ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].
 
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles
1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 098.jpg|pisi|Liivimaa, [[Gerardus Mercator]]i Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura kaardil 1596]]
 
===Sõda Sigismundiga ===
Aastatel 1598–1599 toimus [[Sõda Sigismundiga|sõda]] [[Rootsi troon]]i pärast [[luterlus|luterliku]] [[hertsog Karl]]i ning [[1587]]. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] ja 1592. aastal ka [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] valitud [[katoliku usk|katooliku]] [[Zygmunt III Waza]] vahel. Sõja lahingud toimusid ka [[Narva]]s.
*[[1521]] – [[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale.
*[[1522]] – [[Maapäev (keskaeg)|Maapäeval]] püüdsid piiskopid [[Martin Luther|Luther]]i õpetust [[ketser]]likuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
 
[[Pilt:Martin Luther by Lucas Cranach der Ältere.jpeg|pisi|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
*[[1523]] – [[Reformatsioon]] jõudis Tallinna ja Tartusse.
*[[1524]] – Tallinnas toimus [[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].
56 784

muudatust