Kristjan Jaak Peterson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8740:1:7487:ABF4:3C0E:4A05 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [...
5. rida:
== Elukäik ja looming ==
 
Sündis [[Viljandimaa]]lt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis kiviõlis[[Riia kubermangugümnaasium]]is ning [[1819]]–[[1820]] [[Tartu Ülikool]]i usu- ja filosoofiateaduskonnas.
 
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja [[proosa]]mõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i ajakirjas "''Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache''" artikleid [[eesti keel]]e kohta, tõlkis [[rootsi keel]]est [[saksa keel]]de [[Kristfrid Ganander]]i "''Mythologica Fennica''"; täiendas tõlget "''Finnische Mythologie", "Beiträge ...''" XIV, [[1822]], omaette lollväljaanne tiitellehe andmeil ([[1821]]) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i kujutlust [[eesti muinasusk|eesti muinasusu]]st.
 
Peterson nimetas ennast maarahva {{{kas|laulikuks}}}, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase [[eesti kirjandus]]e loomist. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised [[ood]]id, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega [[pastoraal]]id, milles leidub [[eesti rahvalaul]]u motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka [[antiikkirjandus]]e ([[Theokritos]]e) ja eelromantikute ([[Friedrich Gottlieb Klopstock]]i) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri [[tuberkuloos]]i.