Läänegootide kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast Alarich II surma haaras võimu tema sohipoeg [[Gesalech]], kuni ta kukutati [[Idagootide kuningriik|idagootide kuningriigi]] valitseja [[Theoderich Suur]]e poolt, kes alistas ta [[Barcelona]]s. Gesalech põgenes ja hargnes, kuid alistati taas [[Barcelona]]s ning püüti kinni ja tapeti. Theoderich tõstis siis kuningaks oma tütrepoja, Alarich II poja [[Amalarich]]i (511–31). Amalarich oli siiski alles laps ja võim Hispanias jäi idagootide kindralile ja regendile [[Theudis]]ele. Alles pärast Theoderichi surma (526) sai Amalarich oma kuningriigi üle kontrolli. Tema valitsemine ei kestnud kaua, kuna aastal 531 alistati Amalarich frankide kuninga [[Childebert I]] poolt ja mõrvati siis Barcelonas. Seejärel sai kuningaks [[Theudis]] (531–48). Ta laiendas läänegootide kontrolli lõunapiirkondade üle, kuid mõrvati ka, pärast ebaõnnestunud sissetungi Aafrikasse. Läänegootide Hispania sattus kodusõtta kuningas [[Agila I]] (549–54) ajal, mis ajendas Rooma/Bütsantsi keisrit [[Justinianus I]] saatma armee ja hõivama [[Bütsants]]ile väike provints [[Spania]] piki Lõuna-Hispaania rannikut. Agila tapeti lõpuks ja tema vaenlane [[Athanagild]] (552–68) sai uueks kuningaks. Ta
[[File:Visigoti563.jpg|pisi|left|Läänegootide kuningriik [[Pürenee poolsaar]]el ja [[Frangi riik]], [[563]]. aastal]]
Athanagild ründas bütsantslasi, kuid oli võimetu neid Lõuna-Hispaniast välja tõrjuma, ja oli sunnitud ametlikult tunnistama keisririigi ülimuslikkuast.