Loomkatse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Loomkatse''' (loomsed uuringud, ''[[in vivo]]'' katsed) on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide teadusasutustes, meditsiinikoolides, [[farmaatsia]]<nowiki/>firmades, kaitseasutustes ja ka
kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.<ref>http://www.publications.parliament.uk/pa/ld200102/ldselect/ldanimal/150/15004.htm#a7 Animals In The Scientific Procedures] parliament.uk</ref> Loomkatsed võivad olla nii [[alusuuringud|alusuuringuteks]] ([[geneetika]], [[arengubioloogia]], käitumisuuringud) kui ka [[Rakendusuuringud|rakendusuuringuteks]] ([[biomeditsiin|biomeditsiinilised]] uuringud, ravimiuuringud, [[toksikoloogia]], kosmeetika).▼
Loomi kasutatakse ka hariduses, [[tõuaretus]]es ja kaitseuuringutes. Katsetuste regulatsioonide rangus erineb riigiti. Kasutatavate loomade allikad erinevad riigiti ja olenevad loomaliigist. Enamik loomi on spetsiaalselt aretatud, kuid teised on kas püütud metsikust loodusest või vahendatud edasimüüjate kaudu varjupaikadest või oksjonitelt.<ref>"Use of Laboratory Animals in Biomedical and Behavioral Research", Institute for Laboratory Animal Research, The National Academies Press, 1988 ISBN 0-309-07878-4.</ref><ref>Cooper, Sylvia (1999-08-01). "Pets crowd animal shelter", ''The Augusta Chronicle''.</ref><ref>Gillham, Christina (2006-02-17). "Bought to be sold", ''Newsweek''.</ref>
▲[[File:Wistar rat.jpg|thumb|Wistari laborirott|288x288px]]
▲kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.<ref>http://www.publications.parliament.uk/pa/ld200102/ldselect/ldanimal/150/15004.htm#a7</ref> Loomkatsed võivad olla nii [[alusuuringud|alusuuringuteks]] ([[geneetika]],
▲või oksjonitelt.<ref>"Use of Laboratory Animals in Biomedical and Behavioral Research", Institute for Laboratory Animal Research, The National Academies Press, 1988 ISBN 0-309-07878-4.</ref><ref>Cooper, Sylvia (1999-08-01). "Pets crowd animal shelter", ''The Augusta Chronicle''.</ref><ref>Gillham, Christina (2006-02-17). "Bought to be sold", ''Newsweek''.</ref>
== Ajalugu ==
Vanimad viited loomkatsete kohta on leitud vanadest 2. ja 4. eKr sajandi aegsetest Vana-Kreeka kirjutistest. [[Aristoteles]] ja [[Erasistratos]] olid ühed esimestest, kes tegid katseid elavate loomade peal. 2. sajandil elanud Vana-Rooma arst [[Galenos]] lahkas sigasid ja kitsi ning on tuntud ka nn [[vivisektsioon]]i isana.
Avenzoar, 12. sajandil Hispaanias elanud Araabia päritolu arst, kes samuti
praktiseeris lahkamist, soovitas kasutada loomkatseid, et katsetada kirurgiliste meetoditega enne, kui neid inimeste peal kasutada.<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3123518/</ref>
[[
1880. aastatel demonstreeris [[Louis Pasteur|Louis Pasteu]]<nowiki/>r veenvalt [[pisikuteooria]] tõesust, kui tal õnnestus lammas nakatada [[Siberi katk|Siberi katk<nowiki/>uga]].<ref>Mock M, Fouet A (2001). "Anthrax". ''Annu. Rev. Microbiol.'' '''55''': 647–71.doi:10.1146/annurev.micro.55.1.647. PMID 11544370.</ref> 1890. aastatel kirjeldas [[Ivan Pavlov]] tingitud refleksi kuulsaks saanud katsetega koertel.<ref>Windholz G (1987). "Pavlov as a psychologist. A reappraisal". ''Pavlov J Biol Sci'' '''22''' (3): 103–12. PMID 3309839.</ref> [[Insuliin]] isoleeriti esmakordselt koertest 1922. aastal ja see tõi
pöörde diabeedi ravis.<ref>Gorden P (1997). "Non-insulin dependent diabetes—the past, present and future". ''Ann. Acad. Med. Singap.'' '''26''' (3): 326–30. PMID 9285027.</ref> 1957. aastal 3.
mitmetest loomadest, kes on Maa ümber tiirelnud. 1970. aastatel töötati välja [[Antibiootikumid|antibiootilised]]
ravimid ja vaktsiinid [[leepra]] vastu [[vöölased|vöölaste]] peal ja seejärel kasutati neid inimeste peal.<ref>Walgate R (1981). "Armadillos fight leprosy". ''Nature'' '''291''' (5816): 527.Bibcode:1981Natur.291..527W. doi:10.1038/291527a0. PMID 7242665.</ref>
32. rida ⟶ 19. rida:
esimene täiskasvanud looma rakust kloonitud imetaja, [[lammas Dolly]].<ref>Wilmut I, Schnieke AE, McWhir J, Kind AJ, Campbell KH (1997). "Viable offspring derived from fetal and adult mammalian cells". ''Nature'' '''385''' (6619): 810–3.Bibcode:1997Natur.385..810W. doi:10.1038/385810a0. PMID 9039911.</ref>
Toksikoloogia katsed
tähtsaks 20. sajandil. Enne seda, 19. sajandil, olid ravimite
tootmist reguleerivad seadused palju vabamad. Kuid peale mitut traagilist
77. rida ⟶ 64. rida:
=== Kasutatavate loomade päritolu ===
Euroopa liidus on kautatavate loomade päritolu
reguleeritud direktiivi 2010/63/EU
olema spetsiaalselt aretatud, välja arvatud juhul kui loom on seaduslikult
imporditud ega ole metsik ega hulkuv loom (erikorralise leppega võib ka
sellele olla erandeid). Enamus 2011. aastal kasutatud loomaliike pärineb ELi loomakasvatuskeskustest. Teatavad liigid, näiteks kassid, koerad, tuhkrud ja Vana Maailma ahvid
pärinesid nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvatest kasvatuskeskustest.<ref name=":0" /> Katseloomad pärinevad erinevatest kohtadest.Erinevad
selgrootute
laboris koha peal. Selgroogsed loomad
loomad ostetakse enamasti sisse kasvatuskeskustest, kuid osade loomade
88. rida ⟶ 75. rida:
=== Selgrootud ===
[[
Kuigi selgrootuid
kasutatakse palju rohkem kui selgroogseid, on nendega seotud uuringud palju
101. rida ⟶ 88. rida:
=== Selgroogsed ===
[[Pilt:Mouse preparate Pahtology University of Oslo.jpg|left|
Närilised koos küülikutega moodustavad
80% kõikidest
loomadest. Kõige tavalisem katseloomade liik on hiired, kes
koguarvust, neile järgnevad rotid (14% ehk umbes 1,6 miljonit).<ref name=":0" /> Hiired on enim
kasutatavaid loomi nende väikese suuruse, madala hinna, kerge käsitlemise ja
120. rida ⟶ 107. rida:
=== Primaadid (v.a inimesed) ===
[[
Primaate kasutatakse toksikoloogia testides, AIDSi ja hepatiidi uuringutes, neuroloogia-, käitumis- ja kognitsiooni uuringutes, reproduktsiooniuuringutes, geneetilistes uuringutes ja ksenotransplatsiooni uurimisel<nowiki/><nowiki/>. Primaadid kasvatatakse uuringu otstarbeks või püütakse metsikust
loodusest.<ref>International Perspectives: The Future of Nonhuman Primate Resources, Proceedings of the Workshop Held April 17–19, pages 36–45, 46–48, 63–69, 197–200.</ref> Kokku kasutatakse Euroopa liidus ja USAs loomkatseteks ligi 70 000
153. rida ⟶ 140. rida:
'''Kosmeetilised uuringud''' loomade peal on eriti vastuolulised. Sääraseid
uuringuid viiakse siiani läbi USAs ja hõlmavad ainete toksilisuse, ärrituse
tekitavuse, fototoksilisuse ja mutageensuse uurimist.<ref>Stephens, Martin & Rowan, Andrew.[https://web.archive.org/web/20080308163106/http://www.hsus.org/web-files/PDF/ARI/ARIS_An_Overview_Of_Animal_Testing_Issues.pdf
uuringud loomade peal on keelatud Indias, Euroopa Liidus, Iisraelis ja Norras.<ref>Engebretson, Monica (March 16, 2014).[http://www.huffingtonpost.com/monica-engebretson/cruelty-free-cosmetics-testing_b_3605460.html
'''Ravimite katsetused''' - enne
170. rida ⟶ 157. rida:
tegemisega kaasnevad keerulised eetilised küsimused, mis põhjustavad palju
vaidlusi ning 20. sajandi jooksul on seisukohad loomkatsete suhtes palju
muutunud.<ref>Rollin BE (2006). "The Regulation of Animal Research and the Emergence of Animal Ethics: A Conceptual History". ''Theoretical Medicine and Bioethics'' '''27''' (4): 285–304.doi:10.1007/s11017-006-9007-8. PMID 16937023.</ref>
kasulikud, teatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti vaieldakse selle üle,
millised eetilised printsiibid kehtivad teatud liikidele. Domineeriv
184. rida ⟶ 171. rida:
puudub teadvus.<ref>"The Ethics of research involving animals". Nuffield Council on Bioethics.</ref><ref>Carbone, p. 149.
</ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid
Loomkatseid puudutavad õigusaktid Eestis: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/loomade-tervis-heaolu-ja-aretus/loomade-heaolu#loomkatsed
| |||