Loomkatse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[FilePilt:Wistar rat.jpg|thumbpisi|Wistari laborirott|288x288px]]
'''Loomkatse''' (loomsed uuringud, ''[[in vivo]]'' katsed) on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide teadusasutustes, meditsiinikoolides, [[farmaatsia]]<nowiki/>firmades, kaitseasutustes ja ka
kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.<ref>http://www.publications.parliament.uk/pa/ld200102/ldselect/ldanimal/150/15004.htm#a7 Animals In The Scientific Procedures] parliament.uk</ref> Loomkatsed võivad olla nii [[alusuuringud|alusuuringuteks]] ([[geneetika]], [[arengubioloogia]], käitumisuuringud) kui ka [[Rakendusuuringud|rakendusuuringuteks]] ([[biomeditsiin|biomeditsiinilised]] uuringud, ravimiuuringud, [[toksikoloogia]], kosmeetika).
 
Loomi kasutatakse ka hariduses, [[tõuaretus]]es ja kaitseuuringutes. Katsetuste regulatsioonide rangus erineb riigiti. Kasutatavate loomade allikad erinevad riigiti ja olenevad loomaliigist. Enamik loomi on spetsiaalselt aretatud, kuid teised on kas püütud metsikust loodusest või vahendatud edasimüüjate kaudu varjupaikadest või oksjonitelt.<ref>"Use of Laboratory Animals in Biomedical and Behavioral Research", Institute for Laboratory Animal Research, The National Academies Press, 1988 ISBN 0-309-07878-4.</ref><ref>Cooper, Sylvia (1999-08-01). "Pets crowd animal shelter", ''The Augusta Chronicle''.</ref><ref>Gillham, Christina (2006-02-17). "Bought to be sold", ''Newsweek''.</ref> 
[[File:Wistar rat.jpg|thumb|Wistari laborirott|288x288px]]
Loomkatsed
(loomsed uuringud, ''[[in vivo]]'' katsed) on
inimeste asemel loomade peal tehtavad uuringud. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide
teadusasutustes, meditsiinikoolides, [[farmaatsia]]<nowiki/>firmades, kaitseasutustes ja ka
kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.<ref>http://www.publications.parliament.uk/pa/ld200102/ldselect/ldanimal/150/15004.htm#a7</ref> Loomkatsed võivad olla nii [[alusuuringud|alusuuringuteks]] ([[geneetika]],
[[arengubioloogia]], käitumisuuringud) kui ka [[Rakendusuuringud|rakendusuuringuteks]] ([[biomeditsiin|biomeditsiinilised]] uuringud, ravimiuuringud, [[toksikoloogia]], kosmeetika).
 
Loomi kasutatakse ka hariduses, [[tõuaretus|tõuaretuses]] ja kaitseuuringutes.
Katsetuste regulatsioonide rangus erineb riigiti. Kasutatavate loomade allikad
erinevad riigiti ja olenevad loomaliigist. Enamik loomi on
spetsiaalselt aretatud, kuid teised on kas püütud metsikust loodusest või
vahendatud edasimüüjate kaudu varjupaikadest 
või oksjonitelt.<ref>"Use of Laboratory Animals in Biomedical and Behavioral Research", Institute for Laboratory Animal Research, The National Academies Press, 1988 ISBN 0-309-07878-4.</ref><ref>Cooper, Sylvia (1999-08-01). "Pets crowd animal shelter", ''The Augusta Chronicle''.</ref><ref>Gillham, Christina (2006-02-17). "Bought to be sold", ''Newsweek''.</ref> 
== Ajalugu ==
Vanimad viited loomkatsete kohta on leitud vanadest 2. ja 4. eKr sajandi aegsetest Vana-Kreeka kirjutistest. [[Aristoteles]] ja [[Erasistratos]] olid ühed esimestest, kes tegid katseid elavate loomade peal. 2. sajandil elanud Vana-Rooma arst [[Galenos]] lahkas sigasid ja kitsi ning on tuntud ka nn [[vivisektsioon]]i isana.
Vanimad viited loomkatsete
kohta on leitud vanadest 2. ja 4. sajandi aegsetest Kreeka kirjutistest.
[[Aristoteles]] ja [[Erasistratos]]
olid ühed esimestest, kes tegid katseid elavate loomade peal. [[Galenus]], 2. saj Roomas
elanud arst, lahkas sigasid ja kitsi ning on tuntud ka nn [[vivisektsioon|vivisektsiooni]] isana.
Avenzoar, 12. sajandil Hispaanias elanud Araabia päritolu arst, kes samuti
praktiseeris lahkamist, soovitas kasutada loomkatseid, et katsetada kirurgiliste meetoditega enne, kui neid inimeste peal kasutada.<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3123518/</ref>
[[FilePilt:One of Pavlov's dogs.jpg|left|thumb|316x316pxpisi|I. Pavlovi katse koeraga]]
1880. aastatel demonstreeris [[Louis Pasteur|Louis Pasteu]]<nowiki/>r veenvalt [[pisikuteooria]] tõesust, kui tal õnnestus lammas nakatada [[Siberi katk|Siberi katk<nowiki/>uga]].<ref>Mock M, Fouet A (2001). "Anthrax". ''Annu. Rev. Microbiol.'' '''55''': 647–71.doi:10.1146/annurev.micro.55.1.647. PMID 11544370.</ref> 1890. aastatel kirjeldas [[Ivan Pavlov]] tingitud refleksi kuulsaks saanud katsetega koertel.<ref>Windholz G (1987). "Pavlov as a psychologist. A reappraisal". ''Pavlov J Biol Sci'' '''22''' (3): 103–12. PMID 3309839.</ref> [[Insuliin]] isoleeriti esmakordselt koertest 1922. aastal ja see tõi
pöörde diabeedi ravis.<ref>Gorden P (1997). "Non-insulin dependent diabetes—the past, present and future". ''Ann. Acad. Med. Singap.'' '''26''' (3): 326–30. PMID 9285027.</ref> 1957. aastal 3. novemberilnovembril  sai Nõukogude Liidu koer [[Laika]] esimeseks
mitmetest loomadest, kes on Maa ümber tiirelnud. 1970. aastatel töötati välja [[Antibiootikumid|antibiootilised]]
ravimid ja vaktsiinid [[leepra]] vastu [[vöölased|vöölaste]] peal ja seejärel kasutati neid inimeste peal.<ref>Walgate R (1981). "Armadillos fight leprosy". ''Nature'' '''291''' (5816): 527.Bibcode:1981Natur.291..527W. doi:10.1038/291527a0. PMID 7242665.</ref>
esimene täiskasvanud looma rakust kloonitud imetaja, [[lammas Dolly]].<ref>Wilmut I, Schnieke AE, McWhir J, Kind AJ, Campbell KH (1997). "Viable offspring derived from fetal and adult mammalian cells". ''Nature'' '''385''' (6619): 810–3.Bibcode:1997Natur.385..810W. doi:10.1038/385810a0. PMID 9039911.</ref>
 
Toksikoloogia katsed  said
tähtsaks 20. sajandil. Enne seda, 19. sajandil, olid ravimite
tootmist reguleerivad seadused palju vabamad. Kuid peale mitut traagilist
=== Kasutatavate loomade päritolu ===
Euroopa liidus on kautatavate loomade päritolu
reguleeritud direktiivi 2010/63/EU  järgi, mille kohaselt peavad laboriloomad
olema spetsiaalselt aretatud, välja arvatud juhul kui loom on seaduslikult
imporditud ega ole metsik ega hulkuv loom (erikorralise leppega võib ka
sellele olla erandeid). Enamus 2011. aastal kasutatud loomaliike pärineb ELi loomakasvatuskeskustest. Teatavad liigid, näiteks kassid, koerad, tuhkrud ja Vana Maailma ahvid
pärinesid nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvatest kasvatuskeskustest.<ref name=":0" /> Katseloomad pärinevad erinevatest kohtadest.Erinevad
selgrootute  loomaliinid paljundatakse
laboris koha peal. Selgroogsed loomad 
loomad ostetakse enamasti sisse kasvatuskeskustest, kuid osade loomade
 
=== Selgrootud ===
[[FilePilt:Fruit fly5.jpg|thumb|242x242pxpisi|''Drosophilia melanogaster ''e. ehk äädikakärbes]]
Kuigi selgrootuid
kasutatakse palju rohkem kui selgroogseid, on nendega seotud uuringud palju
 
=== Selgroogsed ===
[[Pilt:Mouse preparate Pahtology University of Oslo.jpg|left|thumb|251x251pxpisi|Lahatud hiire preparaat]]
Närilised koos küülikutega moodustavad
80% kõikidest  EL<nowiki/>is katseteks kasutatud
loomadest. Kõige tavalisem katseloomade liik on hiired, kes  moodustavad 61% (u 7 miljonit) katseloomade
koguarvust, neile järgnevad rotid (14% ehk umbes 1,6 miljonit).<ref name=":0" /> Hiired on enim
kasutatavaid loomi nende väikese suuruse, madala hinna, kerge käsitlemise ja
 
=== Primaadid (v.a inimesed) ===
[[FilePilt:Chimpanzee Ham in Biopack Couch for MR-2 flight MSFC-6100114.jpg|thumb|273x273pxpisi|Šimpans Ham, esimene inimlane kosmoses]]
Primaate kasutatakse toksikoloogia testides, AIDSi ja hepatiidi uuringutes, neuroloogia-, käitumis- ja kognitsiooni uuringutes, reproduktsiooniuuringutes, geneetilistes uuringutes ja ksenotransplatsiooni uurimisel<nowiki/><nowiki/>. Primaadid kasvatatakse uuringu otstarbeks või püütakse metsikust
loodusest.<ref>International Perspectives: The Future of Nonhuman Primate Resources, Proceedings of the Workshop Held April 17–19, pages 36–45, 46–48, 63–69, 197–200.</ref> Kokku kasutatakse Euroopa liidus ja USAs loomkatseteks ligi 70 000
'''Kosmeetilised uuringud''' loomade peal on eriti vastuolulised. Sääraseid
uuringuid viiakse siiani läbi USAs ja hõlmavad ainete toksilisuse, ärrituse
tekitavuse, fototoksilisuse ja mutageensuse uurimist.<ref>Stephens, Martin & Rowan, Andrew.[https://web.archive.org/web/20080308163106/http://www.hsus.org/web-files/PDF/ARI/ARIS_An_Overview_Of_Animal_Testing_Issues.pdf  An overview of Animal Testing Issues, Humane Society of the United States]</ref> Kosmeetilised
uuringud loomade peal on keelatud Indias, Euroopa Liidus, Iisraelis ja Norras.<ref>Engebretson, Monica (March 16, 2014).[http://www.huffingtonpost.com/monica-engebretson/cruelty-free-cosmetics-testing_b_3605460.html  "India Joins the EU and Israel in Surpassing the US in Cruelty-Free Cosmetics Testing Policy"]. The World Post.</ref><ref>"Cruelty Free International Applauds Congressman Jim Moran for Bill to End Cosmetics Testing on Animals in the United States" (Press release). March 5, 2014.</ref>
 
'''Ravimite katsetused''' - enne
tegemisega kaasnevad keerulised eetilised küsimused, mis põhjustavad palju
vaidlusi ning 20. sajandi jooksul on seisukohad loomkatsete suhtes palju
muutunud.<ref>Rollin BE (2006). "The Regulation of Animal Research and the Emergence of Animal Ethics: A Conceptual History". ''Theoretical Medicine and Bioethics'' '''27''' (4): 285–304.doi:10.1007/s11017-006-9007-8. PMID 16937023.</ref> Siiani ollakse eriarvamusel, millised protseduurid on
kasulikud, teatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti vaieldakse selle üle,
millised eetilised printsiibid kehtivad teatud liikidele. Domineeriv
puudub teadvus.<ref>"The Ethics of research involving animals". Nuffield Council on Bioethics.</ref><ref>Carbone, p. 149.
</ref> 
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
 
== Välislingid<nowiki/> ==
Loomkatseid puudutavad õigusaktid Eestis: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/loomade-tervis-heaolu-ja-aretus/loomade-heaolu#loomkatsed