Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lisatud Catherine Bourggraffi sünnimeetrika viide. |
P Viide kodakondsuse saamist taotlevate isikute kartoteegile ERA.1.1.8503 |
||
34. rida:
1923. aastal saadeti Henri Werling Eestisse ja oli ta esimene jesuiit, kes pärast 17. saj vastureformatsiooni Eestis teenistusse astus <ref name="bost1">Bodo Bost. Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks. 1. osa. [http://www.eestikirik.ee/luksemburgi-jesuiidi-henri-werlingi-50-surmapaevaks-1-osa Eesti Kirik 12. oktoober 2011]</ref> <ref name="wrembek22">Christoph Wrembeck. Jesuiidid Eestis 1923–1961. Tartu 2003. Lk 22.</ref>. Eestisse saabudes hakkas ta kohe eesti keelt õppima. Tartu katoliku koguduse administraatorina alustas ta tööd 21. oktoobril 1923. a. Hiljem tegutses Werling ka [[Kuressaare]]s, [[Rakvere]]s ning [[Tallinn]]as. Tartus oli 1923.a. umbes 200 katoliiklast <ref name="wrembek21">''Aus der Provinz'', nr 11, nov 1923. – Christoph Wrembeck. Jesuiidid Eestis 1923–1961. Tartu 2003. Lk 21–22.</ref>. Katoliku hingekarjased suutsid enne sõda väga palju ära teha: kasvas koguduste ja vaimulike arv, katoliku kirik Eestis hakkas muutuma "eesti kirikuks", hakati välja andma eestikeeleset katoliiklikku kirjasõna. Baltisakslaste ümberasumise käigus pidid Saksa kodakondsusega vaimulikud sundkorras maalt lahkuma, aga Henri Werling (nagu ka piiskop [[Eduard Profittlich]]) omas Eesti kodakondsust <ref name="salo">EPISCOPUS ET MARTYR. Eduard Profittlich Eestis 1930 – 1941 – [http://salo.pri.ee/tf.oigus/tf.failid/200511692327/Mm133.pdf Maarjamaa, Nr. 2 (133), 2011]</ref> (1934. aastast), see võimaldas tal Eestisse jääda ja hingekarjasena edast teenida ka Nõukogude okupatsiooni ajal.
Taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks esitas Henri Werling 7. jaanuaril 1937. Põhjusena märgib Werling, et "Töötan juba 13 aastat siin Eestimaal /.../ mulle meeldib see rahvas ja ma tahan ka edaspidi tema keskel töötada." <ref name="pass">Siseministeerium. 16. Kodakondsuse küsimused ja rahvuse määramine, opteerimine. Kodakondsuse toimikud, ERA.14.16.2328</ref> Kuna Werling soovis saada Eesti kodakondsust kiirendatud korras, st vältida üheaastast ootamise aega, siis esitas ta Siseministeeriumine juba samal kuul (22.01.1937) uue palve: "Kiirendatud korda kodakondsuse vastuvõtmiseks palun sellepärast, et kergendada minu preestri-ameti ülesandeid Eesti kodanikuna. Pealegi olen mina elanud Eestis kauemat aega, olen täiesti kohanenud Eesti oludega, tunnen Eesti keelt kõnes ja kirjas ning olen kokkukasvanud Eestiga." (''ibid''.) Et sellest veel ei piisanud, esitab Eesti Apostellik administratuur [[Eduard Profittlich]]i isikus nädala pärast uue palve Siseministeeriumile, soovides Werling "võimalikult ruttu kodanikuks võtta". Põhjustena toob Profittlich ära, et Werling "oli esimene, kes eriti eesti katoliiklaste eest hoolitses". Ka omistab Profittlich samas kirjas katekismuse väljaandmise teene Werlingile, lisaks korrates eelmainitut: "/.../ preester Werling on täiesti kodunenud eesti rahva vaimusse ja keelde, valdades viimast suurepäraselt." (''ibid''.) Werling omandaski Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 26. veebruaril 1937 <ref name="pass2">Kodakondsuse saamist ja kodakondsusest vabastamist taotlevate isikute alfabeetiline kartoteek 1926-1940, s.v. Werling. [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1.1.8503:23795 ERA.1.1.8503:23795]</ref>. Eelolevate baltisakslaste ümberasustamiste valguses oli see tõenäoliselt õige ettenägelik samm hingehooldustöö jätkamiseks Eestis.
==Henri Werling ja eestikeelne katoliiklik kirjasõna==
| |||