16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|thumb|300px|Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534).]]

 

 

Lõplikult omandas Liivi ordu Põhja-Eesti [[1525]]. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.

 

 

 

 

Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt [[1563]]. ja [[1584]]. aastal. Teised kaubaalevid olid veel [[Keila]], [[Viru-Nigula]], [[Helme]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]], [[Vastseliina]], [[Koluvere]], [[Kirumpää]], [[Pirita]], [[Laiuse]], [[Vana-Kastre]] ja Uus-[[Kastre]].<ref>Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg, 2012, lk 181.</ref> Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.

 

Talupojad ei mänginud Liivimaa poliitikas rolli, sest nad ei saanud osaleda poliitiliste seisuste kogunemistel ning suurem osa neist oli allutatud kas vasallile või maaisanda mõisavalitsejale. Samas oli Eestis siiski ka vabatalupoegi, kõige rohkem oli neid Järvamaal. Talupoegade olukord halvenes keskaja lõpu poole, kui kujunes välja [[sunnismaisus]].

 

==Liivimaa-Moskva sõda==

{{Vaata|Liivimaa-Moskva sõda}}

[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il pidasid Vana-Liivimaa naaberriigid [[Moskva suurvürstiriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] omavahelisi sõdu slaavlastega asustatud alade pärast (tänapäeva Venemaa ja [[Valgevene]] territoooriumil) (Vt. [[Moskva-Leedu sõjad]])

 

 

1502. aasta sügisel läksid vene väed pealetungile nii Liivimaal kui ka Leedus, saavutades rea võite. Vürst [[Daniil Štšenja]] rüüstas Liivimaa kirdeosa ja märkimisväärset osa Eestist, vene väed võitsid orduvägesid [[Helme linnus]]e juures. [[Suurhord]]i vägede rünnak sundis [[Ivan III]] paiskama sinna vene vägesid põhjast. Vene vägede ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] liitlasvägede ühendatud jõududega löödi rünnak tagasi.

[[Pilt:Baltics-1525.png|pisi|Liivimaa ja tema naabrid pärast 1525. aastat]]

{{vaata|Reformatsioon Liivimaal}}

[[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale [[1520. aastad|1520. aastate]] alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust [[1524]]. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele. Sama toimus ka [[Tartu]]s, kus tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi [[Johann Blankenfeld]]iga. Mõlemas linnas toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. [[1525]]. aastal toimus väiksemaid intsidente [[Narva]]s, veidi hiljem ka teistes Eesti linnades. [[1520. aastad|1520. aastate]] lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid [[Viljandi]], [[Haapsalu]] ja [[Vana-Pärnu]], kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad luterlikud.

 

 

==Saare-Lääne vaenus==

[[1530]]. aasta oktoobris suri ootamatult senine Saare-Lääne ja [[Tallinna piiskop]] [[Georg von Tiesenhausen]] ning Saare-Lääne toomkapiitel ja rüütelkond valisid uueks piiskopiks kohaliku aadelkonna seast pärineva [[Reinhold von Buxhoeveden]]i. Kuid juba tema valimise ajal avaldasid mitmed [[Läänemaa]] aadlikud eesotsas mõjuvõimsa rüütelkonna liidri [[Georg von Ungern]]iga valitud piiskopi ehk elekti vastu meelt.

 

Aastatel [[1556]]–[[1557]] toimus viimane suurem sisekonflikt [[Vana-Liivimaa]]l, [[Riia peapiiskop]]i ja [[Liivi ordu]] vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i huvid, [[Christoph von Mecklenburg]]i [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks määramisel.

 

 

 

Pärast [[1557]]. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan IV]] ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise [[Kaasani khaan]]i [[Šig-Alei]] juhtimisel [[1558]]. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. [[1559]]. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. [[1559]]. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret.

==Eestimaa uued valitsejad==

===Rootsi kuningriik===

{{Vaata|Rootsi aeg}}

===Leedu ja Poola===

1563. aasta septembris tegid Rootsiga sõjas olecvad Lübecki vabalinna kaupmehed kaubareisi Narva, kuid tagasiteel peeti osa neist [[Suursaar]]e juures Rootsi sõjalaevade poolt kinni ja konfiskeeriti.

 

===Kahekümneviieaastane sõda===

{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}

*1557 – [[Moskva tsaar]] keelas Pihkva kaupmeestel kaubelda läbi Liivimaa linnade ning andis käsu kaubelda kõigi välismaa kaupmeestega läbi [[Ivangorod]]i, milleks käskis ehitada Narva jõe äärde kaid ja linnuse; vene kaupmehed võisid kaubelda välismaa kaupmeestega ka teistes Vene linnades.

*[[1557]] – [[Posvoli rahu]], mille järel Moskva tsaar süüdistas Liivimaad vaherahutingimuste rikkumises ja Tartu maksu maksmatajätmises.

*[[1558]]–[[1561]] – [[Vene-Liivi sõda]].

**[[1558]] – Jaanuari lõpul tungis Moskva tsaari sõjavägi tatarlase [[Šig-Alei]] juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ja Pihkvamaale.