Määvli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P eemaldan mallist tühjad lipu-vapi read
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}}{{vikinda}}
{{EestiAsula
| nimi = Määvli
8. rida ⟶ 7. rida:
'''Määvli''' on küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Pühalepa vald|Pühalepa vallas]].
 
[[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1939. aastal]] allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N.[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjavägede paigutamise ka [[Hiiumaa|Hiiumaale]] ja juba [[19. oktoober|19. oktoobril]] algas vägede ülevedu [[Rohuküla|Rohukülast]] [[Heltermaa|Heltermaale]]. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Määvli küla.
Külas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elanikke ei olnud. <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
 
Määvli külas oli 4neli talukohta ja elas 34 inimest. Keset [[mets|metsi]] ja [[raba|rabasid]] asunud väikeväikese küla jäi jalgu seetõttu, et siiaasemele nähti ette [[Sõjavägi|sõjaväe]] õppelaskmiste ja [[Lennuvägi|lennuväe]] pommirünnakute [[polügoon]]. […][15. juuli|15. juulil]] [[1940]] puhkes Määvli-lähedasel polügoonil metsatulekahju, mis haaras rohkem kui 30 km² suuruse ala ja ähvardas ka [[Kärdla]] linna. Et tuli möllas külast allatuule, jäid Määvli hooned siiski alles. Tänaseks on Määvli küla elaniketa ja hooned lagunenud. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel Määvlis elanikke ei olnud. <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
 
"[[10. juuni|10. juunil]] [[2001 tuleb Hiiumaale president Lennart Meri andma kätt inimestele]], kes ses rahva maharullimises püsima jäänud.kui Täitustäitus 60 aastat esimesest [[Juuniküüditamine|massküüditamisest]] [[14. juuni|14. juunil]] [[1941]], külastas Hiiumaad president [[Lennart Meri]]. Pühalepa rahvas mälestabmälestas sel päeval solidaarselt presidendi visiidiga Hiiumaal mahajäetud metsatalusid, metsakülade rahvast, metsamehi. Paljudel metsavahtidest olid relvad ja nad kaitsesid oma kodukohta [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Omakaitse]] ridades. Nende peale jäi Nõukogude võimu hammas teravaks. Siin MäevliMäävli külla viival teel, Nõmmevärava lähistel, võttis venelaste taassaabumise järel, [[1945]]. aasta [[8. august|8. augustil]] endalt revolvrilasuga elu [[metsaülem]] Joosep-Oskar Hüsse, noor [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[1933]]. aastal lõpetanud [[metsamees. Ta ei talunud valet ja kaksipidikõnelusi]]. Oma alla laotas ta kaasavõetud Eesti lipu.
10. oktoobril 1939. aastal allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N. Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast Heltermaale. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Määvli küla.
 
Pühalepa rahvas kutsub 10 juunil kõiki MäevliMäävli küla veskiasemeleveskiasemel mälestustahvlitavati avamamälestustahvel neile, kes andsid elu ja tervise, et Eesti võiks elada. Mälestustahvel on pühendatud samuti MäevliMäävli külale ja teistele küladele ja taludele, mis kasvatasid noort ja tervet sugupõlve." (Palade Teabetoa ja Palade Haridusseltsi üleskutsest mälestuspäevast osavõtuks.)
Määvli külas oli 4 talukohta ja elas 34 inimest. Keset metsi ja rabasid asunud väike küla jäi jalgu seetõttu, et siia nähti ette sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon. […] 15. juulil 1940 puhkes Määvli-lähedasel polügoonil metsatulekahju, mis haaras rohkem kui 30 km² suuruse ala ja ähvardas ka Kärdla linna. Et tuli möllas külast allatuule, jäid Määvli hooned siiski alles. Tänaseks on Määvli küla elaniketa ja hooned lagunenud.
 
"10. juunil 2001 tuleb Hiiumaale president Lennart Meri andma kätt inimestele, kes ses rahva maharullimises püsima jäänud. Täitus 60 aastat esimesest massküüditamisest 14. juunil 1941. Pühalepa rahvas mälestab sel päeval solidaarselt presidendi visiidiga Hiiumaal mahajäetud metsatalusid, metsakülade rahvast, metsamehi. Paljudel metsavahtidest olid relvad ja nad kaitsesid oma kodukohta Kaitseliidu ja Omakaitse ridades. Nende peale jäi Nõukogude võimu hammas teravaks. Siin Mäevli külla viival teel, Nõmmevärava lähistel, võttis venelaste taassaabumise järel, 1945. aasta 8. augustil endalt revolvrilasuga elu metsaülem Joosep-Oskar Hüsse, noor Tartu Ülikooli 1933. aastal lõpetanud metsamees. Ta ei talunud valet ja kaksipidikõnelusi. Oma alla laotas ta kaasavõetud Eesti lipu.
 
Pühalepa rahvas kutsub 10 juunil kõiki Mäevli küla veskiasemele mälestustahvlit avama neile, kes andsid elu ja tervise, et Eesti võiks elada. Mälestustahvel on pühendatud samuti Mäevli külale ja teistele küladele ja taludele, mis kasvatasid noort ja tervet sugupõlve." (Palade Teabetoa ja Palade Haridusseltsi üleskutsest mälestuspäevast osavõtuks.)
 
==Viited==