Punapeet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Beets-Bundle.jpg|pisi|Punapeedid kimbus]]
[[Pilt:Beet root cross section 04.jpg|pisi|Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on [[kambium]]iringid]]
[[Pilt:"Borshch".JPG|pisi|[[Borš]]i valmistamisel kasutatakse punapeeti]]
[[Pilt:Beet juice-01.jpg|pisi|Peedimahl]]
'''Punapeet''' ehk '''söögipeet''' ehk '''peet''' (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'', ''Conditiva'' grupp) on [[maltsalised|maltsaliste]] sugukonda kuuluv [[kaheaastased taimed|kaheaastane]] [[kultuurtaim]].
Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks.
== Punane värvus ja kambiumiringid ==
Peedi punane värvus on tingitud [[Pigment (bioloogia)|pigmendi]] [[antotsüaan]] sisaldusest. Antotsüaani leidub lisaks juurviljale ka peedilehtedes. Eriti intensiivselt moodustub antotsüaani sügiseste jahedate ilmade ajal.<ref name="maailm"/>
Peedi juurviljas vahelduvad tumepunased kihid heledamatega. Viimased on [[kambium]]ikihid. Erinevalt teistest juurviljadest esineb punapeedil palju kambiumikihte.<ref name="maailm"/>
== Ajalugu ==
14. rida ⟶ 21. rida:
=== Tarbimine värskelt ===
Peeti süüakse toorena, keedetuna, ahjus küpsetatuna, konserveerituna või marineerituna. Värskelt söömiseks punapeet kooritakse ja riivitakse või viilutatakse<ref name="Eur"/>. Samuti võib värsketest peedijuurikatest valmistada mahla<ref name="telegram"/>. Mahla soovitatakse enne tarbimist hoida külmkapis 1–4 tundi. See on vajalik selleks, et mahlast lenduksid organismi ärritavad ained, mis võivad
=== Kuumtöötlemine ===
| |||