Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
===Orduaeg===
[[Pilt:Laiuse linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist. <br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul maja – või laiendatud tornlinnusena, millele peatselt järgnes II ehitusjärk kaaravadega vundamendile rajatud madala ringmüürkastelli näol.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, name="Valgusaluve32", 1993, lk 30 – 32</ref> 1406. aastast pärinevad vanimad ürikulised teated Laiuse linnuse kohta, edaspidi kirjutatakse ka 1416 ja 1417 "Laiuse linnusekrahv"ist<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20 – 21</ref> ning 1423. aastal mainitakse ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i (suri 1424) eestvõttel aset leidnud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal"/> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode -, kirde – ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 31</ref>
 
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]-[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a-[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ning sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal"/> 15. sajandi esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänu ka üha teravnevatele suhetele ordu ja Tartu Piiskopkonna vahel. Viimase aktiviseerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292 – 295</ref>. Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.
==Ehituslugu==
[[File:Laiuse linnuse varemed1.jpg|pisi|Vaade loodest]]
Laiuse ordulinnuse kõige vanemaks osaks võib pidada künka teepoolses läänenurgas asunud [[majalinnus]]t (umbes 21×12 meetrit), mis rajati tõenäoliselt 14. sajandi alguses. Peatselt pärast majalinnuse ehitamist laiendati linnust tervele künkale, mille tulemusel tekkis trapetsikujuline [[laagerkastell]]. Kastelli külgede pikkus jääb vahemikku 60–85 meetrit ning selle ebakorrapärasuse tingis loodusliku künka kuju. Laiuse linnus on omapärane kuna kastelli müürid on ehitatud postvundamentidele, mis on omavahel liidetud tugikaarte (''der Schwibbogen'') abil.<ref name="Mõisaportaal"/> Ilmselt tuli ehitada algset kavatist kiirustades – taoline ehitusvõte andis kogu müüri pealt üle 400 m<sup>3</sup> materjali kokkuhoidu.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, name="Valgusaluve30", 1993, lk 30</ref>
 
Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ning müüre ehitati nii paksemaks kui kõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal"/> Ehitustüübilt kujunes välja tulirelvadele kohandatud laiendatud laagerkastell.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, name="Valgusaluve30", 1993, lk 30</ref>
 
Loode – ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ning kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, name="Valgusaluve32", 1993, lk 30 – 32</ref> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga;<ref name="Mõisaportaal"/> aga ka näiteks Paide ja rea teiste 1400 aasta paiku rajatud linnustega. Linnusevaremetest on näha, et loodepoolse suurtükitorni võlvid ja väliskülg olid ehitatud tellistest, samas kui ülejäänud müürides olid valitsevaks põllu – ja lubjakivid.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 295<name="tuulse295"/ref>
 
Hooned olid ehitatud linnuse lääne- ja lõunamüüri siseküljele. Lääneküljel hõlmasid hooned arvatavasti kogu tiiva, lõunaküljel aga vaid selle kagupoolse osa. Laiuse linnusel oli kaks väravat – loodekülje keskel olev värav on tänapäevani säilinud; teine asus edelakülje lõunaosas<ref name="Mõisaportaal"/> ja müüriti hiljem kinni. Ülejäänud külgedel asunud hooned olid ehitatud puidust – "''a la Moskowie''",<ref>Jakubowski – Kordzikowski 93</ref> nagu poola protokolliülem 16. sajandil märkis.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 295<name="tuulse295"/ref>
Laiuse ordulossi ümbritsesid [[vallikraav]]id, kuhu oli vesi paisutamise abil juhitud linnuse põhjaküljel voolavast [[Laiuse oja]]st. Pais ja vesiveski asusid linnusest kirdes. Linnuse ja vesiveski vahel paiknes vallikraavidest ümbritsetud eeslinnus, mis kujutas endast palisaadtõkkeid ning tõstetavaid sildu üle vallikraavide. Tõenäoliselt läbis keskajal eeslinnust [[Torma]] poole viiv tee, mis möödus põhjapoolsest suurtükitornist üsna lähedalt.<ref name="Mõisaportaal"/>
<ref name="Fabricius2">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 365</ref>
<ref name="Fabricius3">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 393</ref>
<ref name="aluve30">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30</ref>
<ref name="aluve32">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30 – 32</ref>
<ref name="tuulse295">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 295</ref>
}}