Südame-veresoonkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
[[Hiina]]s tunti vere tsirkulatsiooni, mille keskmeks on süda, kontseptsiooni arvatavasti juba 475 (kuni 2697) eKr sellest annavad tunnistust sissekanded ''[[Nei Jing]]'' 'is.<ref>Yuan-Cheng Fung, [http://books.google.ee/books?id=TlbXtdbT6D8C&pg=PA14&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=kbaeU5v8HYXB7Abo6YDICw&ved=0CBoQ6AEwADgU#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false Biomechanics: Circulation], lk 15, 1997, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Praxagoras Kosilt ([[vanakreeka keel]]es Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad. ▼
[[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt ja [[Galenos]] uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.
Osade uurijate arvates püstitas esimese korrektse kardiovaskulaarsüsteemi mudeli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[filosoof]] [[Aristoteles]] ([[384 eKr]] – [[322 eKr]]).<ref>Mohammadali M. Shoja, R. Shane Tubbs, Marios Loukas, Mohammad R. Ardalan, [http://www.internationaljournalofcardiology.com/article/S0167-5273(07)01065-0/fulltext The Aristotelian account of “heart and veins”], 25. aprill 2008, 125. väljaanne, nr 3, lk 304–310, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
▲Praxagoras Kosilt ([[vanakreeka keel]]es Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad.
Kuni Wiliam Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat [[kehavedelik|vedelikku]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false "A History of Medicine: Roman medicine"], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> pidevalt juurde; veenid kannavad selle lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.
1628. aastal avaldas [[William Harvey]] raamatu ''[https://archive.org/stream/onmotionheartan00harvgoog#page/n6/mode/2up On the Motion of the Heart and Blood in Animals.]'', milles püüdis kirjeldada arterite ja veenide ühendusteid [[kopsud]]ega ja perifeersete [[kude]]dega ja ka seda, et veri ringleb.<ref>Aird WC., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21781247 Discovery of the cardiovascular system: from Galen to William Harvey.Lühikokkuvõte.], J Thromb Haemost. 2011 Jul;9 Suppl 1:118-29. doi: 10.1111/j.1538-7836.2011.04312.x., veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
| |||