Riigivanem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täpsustasin |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
||
5. rida:
==Riigivanem 1920–1934==
[[Pilt:Elamu 18.-20. saj., kus 1919-1929 asus Riigivanema residents.jpg|pisi|[[Riigivanema Maja]], kus asus 1919–1929 Riigivanema residents.]]
Aastatel [[1920]]–[[1934]] oli riigivanem [[Vabariigi Valitsus]]e juht ([[peaminister]]), aga täitis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Riigivanema koos teiste Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse [[Riigikogu]]. Iseseisvat riigipea institutsiooni ei olnud. Riigivanemast üle jäänud riigipea ülesanded jäeti Riigikogu Esimehele.
34. rida ⟶ 35. rida:
{{tsitaat2|Muuseas, alguses ratifikatsiooni aktides kõneles riigivanem enesest ainsuses ("mina, riigivanem, jne"), kuna välisministri [[Aleksander Hellat|Hellati]] ajal 1923. aastal maksma pandi vorm, kus riigivanem kõneleb enesest paljuses ("meie, riigivanem see ja see"), kuna nüüd uuesti riigivanem kõneleb enesest ainsuses.<ref>''Rahvusvahelise õiguse süsteem''. Tartu: Loodus, 1927, lk 127.</ref>|[[Ants Piip]]}}
Aastatel {{kas|1920–1933}} asus Eesti Vabariigi riigivanema ametielamu, nn [[Riigivanema Maja]]<ref>[http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/organisatsioon/riigikantselei-ajalugu/eesti-vabariigi-riigikantselei-ajaloost-1918-1940/malestused Aleksander Terras: Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920–1940], www.valitsus.ee (vaadatud 17. august 2011)</ref>, [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 7<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4939 Elamu Lossi plats 7], eestigiid.ee</ref>.
==Riigivanem 1934–1937==
| |||