Aegviidu raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Aegviiduperroon.jpg|thumb|Rong Aegviidu uue platvormi ääres]]
[[Pilt:Aegviidu jaama peahoone, 1870.a..JPG|pisi|[[Aegviidu jaama peahoone]]]]
'''Aegviidu raudteejaam''' (saksa ''Charlottenhof'') on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Aegviidu]] alevvallas [[Tallinn]]ast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Jaamas peatuvad kõik [[Elron]]i rongid, väljaarvatud Ekspressrongid.▼
▲'''Aegviidu raudteejaam''' (saksa ''Charlottenhof'') on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Aegviidu]] alevvallas [[Tallinn]]ast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus.
Tallinna poolt tulles on [[Tallinna–Aegviidu raudteeliin|Tallinna–Aegviidu]] rongidel eelmine peatus [[Mustjõe raudteepeatus|Mustjõe]], Elroni rongidel ja Aegviidu kiirrongidel [[Kehra raudteejaam|Kehra]].
Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150m pikkust [[perroon]]i. Jaamast vahetult läänes ületab raudteed [[Jägala–Käravete maantee]] (ka [[Piibe maantee]]). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad [[Jäneda]]le ja [[Kõrvemaa]]le.
▲Tallinna poolt tulles on [[Tallinna–Aegviidu raudteeliin|Tallinna–Aegviidu]] rongidel eelmine peatus [[Mustjõe raudteepeatus|Mustjõe]], Elroni rongidel ja Aegviidu kiirrongidel [[Kehra raudteejaam|Kehra]]..Elroni
==Ajalugu==
Aegviidu raudteejaam rajati [[1870]]. aastal seoses [[Tallinna–Narva raudtee]] ([[Balti raudtee]]) rajamisega. [[1978]] jõudis Aegviitu elektriraudtee. Sellest ajast
==Jaamahooned==
Aegviidu jaamahoone ehitati koos jaamaga tüüpprojekti järgi. [[Historitsism|Historitsistlikusse]] jaamakompleksi kuulusid [[Aegviidu jaama peahoone|jaamahoone]], punastest [[tellis]]test [[Aegviidu jaama veetorn|veetorn]], [[vedurikuur]], kaks teenistujate [[elamu]]t, lammutatud [[pagas]]ihoone ja [[jääkelder]]. Jaamahoone on kasutusel tänini.▼
▲Aegviidu jaamahoone ehitati koos jaamaga tüüpprojekti järgi. [[Historitsism|Historitsistlikusse]] jaamakompleksi kuulusid [[jaamahoone]], punastest [[tellis]]test [[veetorn]], [[vedurikuur]], kaks teenistujate [[elamu]]t, lammutatud [[pagas]]ihoone ja [[jääkelder]]. Jaamahoone on kasutusel tänini.
<gallery>
Aegviidu vana raudteejaam.jpg|Vana jaamahoone
Aegviidu jaama küttekuur, 1870.a..JPG|Jaama küttekuur
Aegviidu
Aegviidu raudteejaama depoo
Aegviidu jaama tualett.jpg|Jaama tualett
Aegviidu raudteejaama kelder 01.jpg|Jaama kelder
Aegviidu jaama veetorn4.jpg|[[Aegviidu jaama veetorn|Jaama veetorn]]
Aegviidu jaama pumbamaja, 1870.a..JPG|Jaama pumbamaja
Aegviidu jaama tuletõrjekuur.jpg|Jaama tuletõrjekuur
Aegviidu jaama ladu.jpg|Jaama ladu
</gallery>
==Vaata ka==▼
*[[Aegviidu jaama peahoone]]▼
*[[Aegviidu jaama veetorn]]
==Kirjandus==
43. rida ⟶ 34. rida:
*Leo Narbekov "Kui raudtee Eestimaale kord tuli ..." (Trükis [[2006]])
▲==Vaata ka==
▲*[[Aegviidu]]
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Mustjõe raudteepeatus|Mustjõe]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Aegviidu | järgnev=[[Nelijärve raudteepeatus|Nelijärve]]}}
|