Redaktsioon: 30. oktoober 2006, kell 20:27 redigeeri Pahio~etwiki (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust →‎Välislink ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. oktoober 2006, kell 23:15 redigeeri eemalda Stgwltd (arutelu \| kaastöö) 356 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel\|eesti keelele]] lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]). Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mõningaid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (''arm''), vanhurskas (''õiglane''). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.▼ Soome keelt räägitakse peamiselt [[Soome]]s. Soome keelt rääkivad vähemuses on [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ning [[Eesti]]s. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad [[Rootsi]]s. Ka [[Ameerika]]s ning [[Austraalia]]s on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka [[Argentiina]]s ja [[Brasiilia]]s. ==Ajalugu== Arvatakse, et [[läänemeresoome keeled]] arenesid [[soomeugri algkeel]]est, millest [[saami keel]] eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. [[Läänemeresoome keeled]] eraldusid algkeelest [[1. sajand]]i jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased [[eesti keel]]ega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb [[16. sajand]]ist [[Mikael Agricola]] poolt. Ta lõi soome keele [[ortograafia]] toetutudes [[rootsi keel\|rootsi]], [[saksa keel\|saksa]] ja [[ladina keel]]ele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas [[Paavali Juusten]], [[Erik Sorolainen]] ja [[Jaakko Finno]]. [[17. sajand]]il kirjutati [[Soome]]s raamatuid soome, [[taani keel\|taani]], [[norra keel\|norra]], [[eesti keel\|eesti]], [[saksa keel\|saksa]] ja [[rootsi keel]]es. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati [[ladina keel]]es. Soome ja [[rootsi keel]] olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. ==Agricola töö== Soome kirjakeelele lõi alused [[Mikael Agricola]]. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle [[fonoloogia]] ka soome [[kirjakeel]]de. ▲[[Mikael Agricola\|Agricola]] lõi [[Uus testament\|Uut testamenti]] tõlkides ~~mõningaid~~mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (''arm''), vanhurskas (''õiglane''). [[Mikael Agricola\|Agricola]] kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. ==Ametlik seisund==

Soome keel: erinevus redaktsioonide vahel