Soome keel: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1325 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
 
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel|eesti keelele]] lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]).
 
Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mõningaid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (''arm''), vanhurskas (''õiglane''). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.
 
Soome keelt räägitakse peamiselt [[Soome]]s. Soome keelt rääkivad vähemuses on [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ning [[Eesti]]s. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad [[Rootsi]]s. Ka [[Ameerika]]s ning [[Austraalia]]s on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka [[Argentiina]]s ja [[Brasiilia]]s.
 
==Ajalugu==
Arvatakse, et [[läänemeresoome keeled]] arenesid [[soomeugri algkeel]]est, millest [[saami keel]] eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. [[Läänemeresoome keeled]] eraldusid algkeelest [[1. sajand]]i jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased [[eesti keel]]ega.
 
Esimene soome keelne kirjutis pärineb [[16. sajand]]ist [[Mikael Agricola]] poolt. Ta lõi soome keele [[ortograafia]] toetutudes [[rootsi keel|rootsi]], [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]ele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas [[Paavali Juusten]], [[Erik Sorolainen]] ja [[Jaakko Finno]].
 
[[17. sajand]]il kirjutati [[Soome]]s raamatuid soome, [[taani keel|taani]], [[norra keel|norra]], [[eesti keel|eesti]], [[saksa keel|saksa]] ja [[rootsi keel]]es. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati [[ladina keel]]es. Soome ja [[rootsi keel]] olid sel ajal vähema tähtsusega keeled.
 
==Agricola töö==
Soome kirjakeelele lõi alused [[Mikael Agricola]]. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle [[fonoloogia]] ka soome [[kirjakeel]]de.
 
[[Mikael Agricola|Agricola]] lõi [[Uus testament|Uut testamenti]] tõlkides mõningaidmitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (''arm''), vanhurskas (''õiglane''). [[Mikael Agricola|Agricola]] kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.
 
==Ametlik seisund==
356

muudatust