Güroskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Peale mehaaniliste güroskoopide vurrmehanismide (elektroonilisedelektrilised, pneumaatilised) on muudelgi põhimõtetel töötavaid güroskoope: kiirendusanduritega mikrokiibid, fiiberoptilisi ja äärmiselt tundlikke kvantgüroskoope. Güroskoope kasutatakse navigeerimisseadmetes, seda eriti tingimustes, kus traditsioonilist [[magnetkompass]]i ei saa kasutada, näiteks [[kosmos]]es. Güroskoope kasutatakse laialdaselt lennunduses, näiteks [[raadio]] teel juhitavate mehitamata [[helikopter]]ite ja [[lennuk]]ite autopilootide stabiliseerimisandurina. Veel kasutatakse güroskoopi [[tunnel]]i kaevamisel suunahoidjana.<ref>[http://discovermagazine.com/2009/may/20-things-you-didnt-know-about-tunnels Discover magazine] 20 things you didn't know about tunnels (Number 8).</ref>

Kõige lihtsamad näited güroskoobi kohtanäited on [[vurr]] ja kiirelt ringlevpöörlev jalgratta ratas. Mittepöörlev vurr ei püsi püsti, aga kui vurr [[pöörlemine|pöörlema]] panna, hoiab seade end püsti ja kukub alles siis, kui [[hõõrdejõud|hõõrdejõust]] tingitud pöörlemise kiiruse kadu lõpetab [[güroskoopefekt]]ist tulenevad seadet ülevalpüsti hoidvad jõud.

Güroskoobil on mitu toimeviisi, sealhulgas [[pretsessioon]] ja [[nutatsioon]]. Gürokompassid täiendavad edukalt magnetkompasse [[laev]]adel, [[lennuk]]ites, [[kosmosejaam]]ades ja muudes [[sõiduk]]ites, kus magnetkompass on kõikumise ajal häiritud. Güroskoop tagab stabiilse asendi ruumis, näiteks: ([[Hubble'i teleskoop]]. Samuti on güroskoobid asendamatud telemeetrilistes juhtimis-süsteemides.

Pretsessiooni selgitamiseks kujutlegem, et kiirelt pöörlev güroskoopsuure erikaaluga ketas (rootor) on asetatud oma tasakaalukeskmele nõnda, et tema telg on kaldu. Võiks arvata, et güroskoop kukub [[gravitatsioon]]ijõu tõttu ümber, kuid selle asemel jääb ta hoopis maapinnaga risti asetseva kujutletava telje ümber tiirlema. Seejuures joonistab ühest otsast maapinnaga ühenduses oleva güroskoobi tiirlev risttelg tasapinnalise ringi ning kogu süsteem joonistab välja [[koonus]]e. Jõumomenti toetavad antud hetkel mitu jõudu, nagu gravitatsioonijõud suunaga Maa keskme suunas ning võrdväärne güroskoopefektijõud suunaga üles, toetamaks süsteemi stabiilsust. Pöörlemisest tingitud jõumoment ei ole käesoleval hetkel suunatud alla, nagu võiks intuitiivselt oodata, põhjustades seadeldise kukkumist, vaid on risti nii gravitatsioonilise pöördemomendiga (mis on horisontaalne ja risti pöörlemisteljega) ja ühtlasi veel risti pöörlemise teljega.

Kus θ on nurk [[vektor]]ite ΩP ja L vahel. Seega, kui güroskoobirootori pöörlemise [[kiirus]] väheneb ( näiteks selle telje toetumine pinnasele või rootori enda pinna õhutakistuse tõttu [[hõõrdumine]] ), siis sellest tingituna väheneb impulsimoment ja pretsessioonimäär suureneb. See protsess jätkub, kuni seadeldis ei jõua enam piisava kiirusega pöörelda, et impulsimoment toetaks seadeldise raskust. Kui güroskooppretsesseeringu lõpetablõppedes pretsesseeringu jaketas kukub, on see tingitud impulsimomendi jõu vähenemisest, mis ei hoia enamhoidis seadeldist ülevalpüsti. Enne pöörlemise lõppemist võib täheldada vurri loperdamist tasakaalulise pretsessiooni ja impulsimomendi vahel, ent [[hõõrdejõud]]hõõrde- ja [[gravitatsioon]]gravitatsioonjõu mõjul kukub lõplikult peatunud saavadrootor võituümber.

20. sajandi algus oli aeg, mil merevägi näitas kõige paremini riigi sõjalist võimsust. Ameeriklaste [[Sperry Gyroscope Company]] kasvas kiirelt ning pakkus lennukitele ning laevadele stabiliseerijaidstabiliseerimis-seadmeid.

1917. aastal ehitas [[Chandler Company of Indianapolis]] „Chandleri güroskoobi“, see on vurr mänguasi, aluse ja vurri pöörlema panemiseks tõmmatava nööriga.

Tänapäeval kasutatakse güroskoope näiteks kaasaskantavates elektroonikaseadmetes nagu Apple’i viimase generatsiooni [[iPad]] ja, [[iPhone]]’ides ja teistes nutitelefonides. [[Kiirendusmõõtur]Kiirendusandurid] mõõdabmääravad [[kiirenduse]] ulatustsuurust ja kestvustruumis ning pöördenurgavastava suurusttarkvara ruumisabil kuvatakse kaldenurk nutiseadme ekraanile.

Güroskoopilist ilmingut kasutatakse ka autotööstuses, näiteks spordisautospordis. Seda seetõttu, et [[mootor]]id toimivad just nagu suured güroskoobid. Olenevalt sellest, kas mootori hooratas (pöörlev mass) pöörleb päri- või vastupäeva, on autole mõjuv güroskoopjõud suunatud kas alla või üles. Kasutades mootori pöördeid ära õige nurga all on võimalik parandada auto rajal püsimist.

Lisaks sellele, et güroskoope kasutatakse kompassides, lennukite avioonikas (pöörangunäidik, aviohorisont, gürokompass), [[arvutihiir]]tes, [[laev]]ades jne, leiavad need seadeldised kasutamist ka [[olmeelektroonika]]s. Kuna güroskoop võimaldab määrata ruumilist asendit horisonti nägemata, on konstruktorid lisanud neid modernsetesse seadmetesse. Tehnoloogiate täiustumisel on seadeldise töötäpsus [[3D]] ruumis paranenud, olles efektiivsem endistest üksikutest kiirendusmõõturitestkiirendusanduritest [[nutitelefon]]ides. Tuntud kriitik [[Scott Steinberg]] on öelnud, et uute optiliste güroskoopide lisamine iPhone 4 toodangusse, muudab ja defineerib uuesti suhtumise allalaaditavasse [[tarkvara]]sse.