Gustav Adolf Hippius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
23. rida:
'''Gustav Adolf Hippius''' ([[12. märts]] [[1792]] [[Nissi]] – [[6. oktoober]] [[1856]] [[Tallinn]]) oli baltisaksa [[maalikunstnik]] ja [[litograaf]].
 
Sündis Nissis[[Nissi]]s [[pastor]]i pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf [[Hageri]] kirikuõpetaja [[David Friedrich Ignatius]]e poja [[Otto Ignatius]]ega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid [[Saksamaa]]lt [[Vardi mõis]]a [[August Kotzebue]] laste õpetajaks kutsutud saksa maalikunstnik [[Karl Siegmund Walther]]i juures õppisid.
 
Talvel [[1812]] plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis [[Praha]]sse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel [[1814]] saabus ta [[Viin]]i ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. [[1816]]. aasa sügisel jätkas Hippius teekonda [[Itaalia]]sse, täpsemalt [[Rooma]]. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase [[August Georg Wilhelm Pezold|August Georg Wilhelm Pezoldiga]]. Juunis [[1818]] alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi.
33. rida:
Kunstnik Hippius tundis huvi ka eesti ainestiku vastu ning on [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogudes asuvad tuntud teosed "Eesti noorik" ja "Eesti pruut" (1852).
 
==Isiklikku==
Gustav Hippiuse isa oli [[Nissi Maarja kogudus]]e õpetaja [[Thomas Hippius]], tema poeg oli [[Otto Pius Hippius]].
 
==Allikas==