Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SchumiChamp (arutelu | kaastöö)
39. rida:
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] õigused enamlaste vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[Sisekaitseülem]]aks.
 
4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Cēsis|Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]] ja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1920]].
 
== Rahuaegne teenistus ==