Tallinna kõrgeimad ehitised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
41. rida:
|...>4
|}
UNESCO-vööndis asuvatele arvukatele tornitippudele lisaks kõrguvad taeva all umbes kilomeetri kaugusel südalinnas ehk moodsas kommertskeskuse tuumikus (ingliskeelselt ''city'') kolmteist [[modernism|modernset]] ja [[postmodernism|postmodernset]] [[kõrghoone|kõrghoonet]]. Esimestena valmisid Viru ja Olümpia hotellid sügaval NSV Liidu okupatsiooni ajal, 1972. ja 1980. aastal. Kesklinna loomulikult suure asustustiheduse kõrval tekkisid kõrgemad kommunaalsed hoonekogumid ka magalarajoonidesse [[Õismäe]]le, [[Mustamäe]]le ja [[Lasnamäe]]le. Taasiseseisvunult ehitati majandus- ja ehitusbuumiaegselt enamus praeguseid kõrghooneid aastatel
Pirita Kloostrimetsas asuv [[Tallinna teletorn|teletorn]] on kõrgeim hoone Eestis, ületades absoluutkõrguselt ehk kõrguselt merepinnast isegi Suur-Munamäge. Enda kõrguselt võiks ta olla pilvelõhkuja, kuid hoonestruktuuri erisuse tõttu teda sinna alla ei liigitata. Temast sai 1. jaanuaril 2013 [http://www.great-towers.com/towers/tallinn-tv-tower/ Maailma Suursuguste Tornide Föderatsiooni (WFGT) 40. liige] ja ta on ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim rahvale avatud hoone<ref>http://www.teletorn.ee/et/uudised/31-news/160-the-world-federation-of-great-towers-vottis-tallinna-teletorni-oma-liikmeks</ref>. Kõrgeim platform, kuhu inimene Eestis saab pääseda on Iru soojuselektrijaama korstna ots (kõrgus 202,4 meetrit), kuigi üles-saamine on väikese liftiga võimaldatud vajadusel vaid töölistele.
254. rida:
!22)
| 21<small>,6</small> || [[Bremeni torn|Bremeni müüritorn]]
| [[?]]||[[?]]||
|-bgcolor="#FFDD99"
!23)
355. rida:
|}
*Rk(m)
*Ak(m)
== Kesk- ja südalinna kõrgemad elu- ja büroohooned ==
| |||