Erinevus lehekülje "Koonus" redaktsioonide vahel

Lisatud 209 baiti ,  6 aasta eest
== Koonuselõiked ==
 
Selleks, et võimalikult terviklikult käsitleda kõiki koonuse lõikeid erinevate tasapindadega, viiakse tinglikult koonuse põhi [[lõpmatus|lõpmatusse]] kaugusesse ja vaadeldakse nõndanimetatud kaksikkoonust: kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise [[sirgjoon]]ena kulgevat mõlemas suunas lõpmatult pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse kesktelje suhtes erinevate nurkade all olevate tasanditega. LõigeLõiked koonuste ühisest tipust annabannavad [[kidunud lahend| kidunud või kõdunud jutumid]]i: [[punkt|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt annab sirgjoone. Lõiked, mis saadakse tasandiga, mis läbib koonuse tippu ei loeta tavaliselt koonuselõigete pere liikmeks. Neid nimetatakse kõdunud või kidunud juhtudeks. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisus]]e poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont mitte kui eraldi üksust, vaid kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.
 
Kui koonus on pöördkujuline (põhjaga) keha, siis selle koonuse [[telglõige]] on [[võrdhaarne kolmnurk]].