Riigimõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
9. rida:
==Riigimõis Rootsi aladel==
 
[[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l kui [[provints]]ides. Riigi tulude vähenemisega tõttu alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi Riigipäevriigipäev (seisuste esindus)|RiigipäevRootsi riigipäeva]]a otsusele [[1655]], vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]] suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt [[1685]]–[[1688]]. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel [[17. sajand]]i lõpuks 460-ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]] jagas Rootsi Balti valdused [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks ning kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigmõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires.
 
Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]] kaotati Liivimaa ja [[1687]] Eestimaa riigimõisates kroonutalupoegade [[pärisorjus]] eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis [[sunnismaisus]] ja seotus mõisaga. Riigimõisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691]] ja Eestimaal [[1696]]. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja.