Eukleidiline ruum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
== Ajalugu ==
300. aasta paiku eKr uuris vanakreeka [[matemaatik]] [[Eukleides]] [[kaugus]]te ja [[nurk]]ade vahelisi seoseid algul [[tasand]]il (idealiseeritud lamedal pinnal) ja siis [[kolmemõõtmeline eukleidiline ruum|ruum]]is. Näiteks on [[kolmnurk|kolmnurga]] [[sisenurk]]ade summa alati 180[[
Tänapäeva matemaatika keeles on kaugus ja nurk hõlpsasti üldistatavad 4-mõõtmelistele, 5-mõõtmelistele ja veel kõrgemamõõtmelistele ruumidele. ''n''-mõõtmelist ruumi kauguse ja nurga mõistega, mis annavad Eukleidese leitud seoste analoogi, nimetatakse ''n''-mõõtmeliseks '''eukleidiliseks ruumiks.
== Mitteformaalne ülevaade ==
Üks eukleidilise ruumi oluline omadus on lamedus. [[Geomeetria]]s vaadeldakse ka mittelamedaid ruume. Näiteks [[kerapind]] ei ole lame; kerapinnal on (sobivalt defineeritud) kolmnurga sisenurkade summa mõnevõrra suurem kui 180°. Iga [[mõõde|mõõtme]] puhul on ainult üks selle mõõtmega eukleidiline ruum, mitteeukleidilisi on aga palju. Sageli saadakse need teised ruumid eukleidilise ruumi süstemaatilisel deformeerimisel.
Eukleidilist tasandit (kahemõõtmelist eukleidilist ruumi) võib vaadelda [[Punkt (matemaatika)|punktide]] [[hulk|hulgana]], kus valitsevad kauguste ja nurkade kaudu väljendatavad seosed.
|