Vene-Rootsi sõda (1656–1658): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
|märkused=Vallisaare vaherahu kestis kuni 1660. aastani ja 1661. aastal lõpetas sõjategevuse [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõjas]] [[Kärde rahu]]
}}
'''Vene-Rootsi sõda (1656–1658)''' oli osa aastatel 1656–1661 [[Vene tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel toimunud
[[Pilt:Magnus Gabriel De la Gardie (ur Svenska Familj-Journalen).png|thumb|[[Magnus Gabriel de la Gardie]]]]
==Eellugu==
26. rida:
Moskva tsaaririigi vägede kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Ees-Pommeri]]st ja [[Liivimaa]]lt [[Rzeczpospolita]] aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka ([[Radziwill]]ide toetusel) [[Leedu suurvürst]]iks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).
{{Vaata|Uputus (Poola)}}
==Sõjategevus Ingerimaal==▼
1656. aasta alanud Rootsi–Vene sõjas hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed
==Sõjategevus Lätimaal==
[[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left|200px|[[Riia piiramine (1656)|Riia piiramine]] 1656. aasta. aastal]]
1656. aasta 17. mail kuulutas Vene tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Vene vägede viimist Rootsi Liivimaale. Lätimaa idaküljel asuva rootsi vägede poolt okupeeritud [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Dünaburg]]i piiramist alustati 20. juulil ning pärast 11-päevast piiramist alistus kindlus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel [[Borisglebsk]]iks; 14. augustil vallutasid vene väed [[Koknese]] ja linn nimetati ümber [[Tsarevitš-Dmitrov]]iks (''Царевич-Дмитров'').
34. rida ⟶ 38. rida:
[[2. oktoober|2. oktoobri]] varahommikul, enne vene vägede planeeritud kindluse rünnakut teostasid Rootsi väed väljatungi kindlusest ning tekitasid rünnakuks valimistuvatele Vene vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid Vene väed linna piiramise ja taganesid [[Polotsk]]isse.
==Sõjategevus
Riia linna piiramise ajal suundus Vene vägede põhjagrupp 40.000 mehelise väega [[Kokenhusen]]ist, vürst [[Aleksei Trubetskoi]] juhtimisel [[Lõuna-Eesti]]sse ning 1656. aasta augustis algas [[Tartu]] [[Tartu piiramine (1656)|linna piiramine]], samal ajal suundusid ratsasalgad rüüsteretkedele maapiirkondadesse. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest ning linnale appi tõtanud abiväed löödi tagasi. Tartu
Afanassi Nasatini väed vallutasid [[Alūksne|Marienburg]]i ( ▲==Sõjategevus Ingerimaal==
1657. aasta alguses põletasid vene väed maha Narva linna alevid ja [[13. märts]]il 1658 ületasid vene väed, tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt [[Joala]] küla juures ja seejärel piirasid 17. – [[20. märts]]ini [[Narva piiramine (1658)|Narva linna]].
▲1656. aasta alanud Rootsi–Vene sõjas hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t.
[[9. juuni]]l [[1657]] toimus [[Liivimaa]]l [[Valga lahing]], milles [[Rootsi]] sõjavägi võitis [[Pihkva]] suurvojevood ja kindral [[Matvei Vassiljevitš Šeremetev|Matvei Šeremetev]]i (1629–1657) juhitud [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väge.
47. rida ⟶ 51. rida:
[[Pilt:Rahumajake.jpg|thumb|260px|Kärde rahumajake]]
==
[[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]ga, lepiti kokku kolmeaastases [[vaherahu]]s. Vaherahu sõlmimise järel Moskva tsaaririigiga, jätkus aga Rootsi sõjategevus Liivimaa aladel, [[Teine Põhjasõda|Teises Põhjasõjas]] [[Rzeczpospolita]]ga.
Vallisaare vaherahulepinguga jäid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valdusse sõja käigus vallutatud alad ja linnad-kindlused: [[Koknese]], [[Tartu]], [[Alūksne]], [[Vasknarva]], [[Jama]], [[Rēzekne]], [[Daugavpils]].
[[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.
54. rida ⟶ 60. rida:
==Vaata ka==
*[[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)]]
*[[Vene-Poola sõda (1654–1667)]]
*[[Teine Põhjasõda]] (1655–1660) ja [[Uputus (Poola)]]
==Kirjandus==
*{{cite book |title=RYSKA KRIGET 1656-1658|last=Carlon |first=Manfred |authorlink=|coauthors= |year=1903 |publisher=|location=Stockholm |isbn= |pages= |url=https://archive.org/details/ryskakriget00carlgoog }}
| |||