Stalinism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sals107 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Lehtedelt sisu kustutamine — Eemaldatud muudatus 4072757, mille tegi Sals107 (arutelu)
1. rida:
{{NPOV}}
mine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algast peale Stalini surma (1953.) 1956. aastal ja see tõi endaga kasvava lõhe Hiina KP-ga.
 
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}{{vaidlustatud}}
'''Stalinism''' on Jossif Stalini poolt loodud (Britannica: '''Stalinism,'''  the method of rule, or policies, of Joseph Stalin , vt ka inglse wikit).poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna tõi see endaga [[Stalinlik revolutsioon|Stalinliku revolutsiooni]] tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929.-1953. ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni vallutusriigi lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algast peale Stalini surma (1953.) 1956. aastal ja see tõi endaga kasvava lõhe Hiina KP-ga.
 
''“Just Jossif Stalin muutis kommunistlikud poliitilised süsteemid mittepäritavateks monarhiateks (ning sobitas Isamasõja ajal kokku isegi riikliku ateismi ja vene rahva õigeuskliku patriotismi).''   …  ''pole mingeid tõendeid, et Lenin oleks ette näinud või võinud kuidagi olla nõus sellise universaalse ja kohustusliku ilmaliku riigiusuga, mis arenes välja pärast tema surma. Stalin ei pruukinud seda tead. Ta võis lihtsalt kaasa minna tema hinnangul mahajäänud  talupoegliku Venemaa ning selle autokraatliku ja ortodokse suuna põhivooluga. Kuid on väheusutav, et selline süsteem oleks tekkinud ilma temata, ning üsna kindel, et seda ei oleks peale sunnitud teistele sotsialistlikele rezhiimidele''.”   Eric Hobsbawm ''Äärmuste ajastu.'' 2002  Varrak lk 427,426
 
''“Just Jossif Stalin muutis kommunistlikud poliitilised süsteemid mittepäritavateks monarhiateks (ning sobitas Isamasõja ajal kokku isegi riikliku ateismi ja vene rahva õigeuskliku patriotismi).''   …  ''pole mingeid tõendeid, et Lenin oleks ette näinud või võinud kuidagi olla nõus sellise universaalse ja kohustusliku ilmaliku riigiusuga, mis arenes välja pärast tema surma. Stalin ei pruukinud seda teadteadlikult ette võtta. Ta võis lihtsalt kaasa minna tema hinnangul mahajäänud  talupoegliku Venemaa ning selle autokraatliku ja ortodokse suuna põhivooluga. Kuid on väheusutav, et selline süsteem oleks tekkinud ilma temata, ning üsna kindel, et seda ei oleks peale sunnitud teistele sotsialistlikele rezhiimidele''.”   Eric Hobsbawm ''Äärmuste ajastu.'' 2002  Varrak lk 427,426
 
 
Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine [[bolševism|bolševistliku]] parteiga ([[VK(b)P]] ehk [[NLKP]]-ga), [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jDjälgimine ([[OGPU]], [[NKVD]]), primitiivne üldkohustuslik bolševistlik–kommunistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[klassivõitlus]]e nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega.