Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P (Script) File renamed: File:Aluliina kindlus Põhjasõja ajal 1.jpg → File:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg [[commons:COM:FR#reasons|File renaming criterio... |
|||
121. rida:
[[1702]], 24. augustil peale 10 – päevast piiramist, kui kahuritulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas rootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal Šeremetjevi juhitud vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skavronska]], kellest sai hilisem [[vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300 – meheline läti pataljon.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksnes_pils</ref> Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka rootsi ajal taastekkinud linnake ja Alulinnast jäi järele väike asula.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref>
[[File:
Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
|