Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
==Ajalugu==
Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil [[Athelstan]] viis lõpule väikeste [[anglosaksid|anglosaksi]] kuningriikide ühendamise.
 
Pärast [[Inglismaa]] lastetu kuninga (1042–1066) [[Edward Usutunnistaja]] surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: [[Normandia hertsog]] [[William Vallutaja|William]], [[Wessex]]i hertsog [[Harold Godwinson]] ja [[Norra kuningas]] [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada. [[1066]]. aasta jaanuaris kroonis peapiiskop Aldred Harold Godwinsoni [[Harold II]] nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega [[15. september|25. septembril]] 1066 [[Stamford Bridge'i lahing]]u, milles ta lüüa sai ja ise hukkus.
 
===Normannide vallutus===
[[Normandia hertsog]] [[William Vallutaja|Williami]] nõue kuningatroonile tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli Edwardi ema ja kuningas (1014–1016) [[Ethelred II]] teine abikaasa. William maabus Inglismaale ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1066 võitis Haroldit [[Hastingsi lahing]]us, milles Harold II hukkus. Haroldi sõjavägi oli järsult kahanenud [[Stamford Bridge'i lahing]]us. 1071. aasta alguseks oli [[William Vallutaja|William]] kindlustanud enda võimu suuremal osal Inglismaast, ehkki mässud ja vastupanu jätkusid ligikaudu 1088. aastani.
[[1066]]. aastal vallutas [[Normandia hertsog]] [[William Vallutaja]] Inglismaa.
{{Vaata|Normanni vallutus Inglismaal}}, ''[[Hastingsi lahing]]''
 
53 370

muudatust