Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Isiklikku: kontrollimata fakt kas-malliga, vt ka arutelu
Täpsustused eluloo ja teoste osas. Parandused rubriigis „Isiklikku".
2. rida:
 
==Elukäik==
Erna Viitol sündis [[Valgamaa]]l Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas talunikuperekonnas. Õppis [[Tõrva]]s [[Patküla]] algkoolis ja [[1934]]–[[1937]] [[Tõrva keskkool]]is. [[1939]] sooritas eksternina eksamid [[Tartu poeglaste gümnaasium]]i juures ning siirdus siis [[Rootsi]], kus õppis [[Stockholm]]i lähedal [[Viggbyholm]]i Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, [[akvarell]]i. Esimeseks kunstiõpetajaks oli talle Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid. Kodumaale naasnud, käis ta aasta Tallinna Toitlustehnikumis ning, astus siisaastal [[1943]] [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i ning lõpetas õpingud vahepeal uue nime saanud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti InstituudiInstituudis [[1950]]. Töötas 1950–1956 [[Saue]]l veterinaarsanitarina. [[1956]]. aastast tegutses vabakunstnikuna. Sai Kunstnike liidu liikmeks 1959.
 
==Looming==
Ta on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, keraamikat ja portreeskulptuuri. Realistliku põhilaadiga südamlikud ja humoorikad figuraalsed kompositsioonid 1950ndate loomingus („Kettaheitja", „Torupillimängija", “Lambapügaja”, “Tüdruk kukega”, “Maisikasvataja”) asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga („Hommik", „Tüdruk tuviga", „Kalurid").
 
Ta on loonud tuntud kultuuriinimeste portreid: [[Heino Kiik]], [[Lilli Promet]], [[Aino Kallas]], [[Ellen Niit]], prof [[Hakon Westermark]], Dresdeni ooperiteatri solist Horand Friedrich jt, portreteerinud perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ning [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes ja Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidoja]]leRiidaja külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksist “Torupillimängija”. 2009. aasta 31. juulil avati Ungaris Kiskőrösi linnas <strong> Sándor Petőfi</strong> muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis <strong> </strong>E. Viitoli loodud<strong> Ellen Niidu</strong> pronksbüst.
 
==Isiklikku==
Emapoolne vanaisa oli 1860. aastate rahvusliku liikumise ettevõtmistes aktiivselt osalenud Helme koolmeister ja kirjamees [[Märt Jakobson]] (1828–1904).
Emapoolne vanaisa oli kooli- ja kirjamees [[Märt Jakobson]]. Kontrollimata informatsioon: {{kas|Õde Ann Viitol abiellus Suure-Jaani köstri [[Joosep Kapp]]iga ning oli emaks [[Artur Kapp]]ile, [[Aleksander Kapp]]ile ning [[Hans Kapp]]ile.<ref>Juta Kivimäe, Erna Viitol 70, Sirp ja Vasar, 1990</ref>}}
 
==Viited==