Koknese: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Koknese''' ([[saksa keel|saksa]] ''Kokenhusen'' või ''Kokenhausen'') on asula [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Koknese piirkond|Koknese piirkonna]] keskus.
 
Koknese asub [[Pērse jõgi|Pērse jõe]] suubumiskohal [[Daugava]]sse. 2009. aastani kuulus [[Aizkraukle rajoon]]i.
 
[[Pilt:Koknese1625.jpg|thumb|260px|right|Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan [[1625]]. aasta [[Georg von Schwengeln]]i joonise järgi]]
==Ajalugu==
Koknese oli muinasaja lõpul [[Koknese vürstiriik|Koknese vürstiriigi]] keskus. Asula kandis vene [[letopiss]]ides nimetust Kukeinos, Kukonos (''Кукейнос, Куконос'') [[Läti Henriku kroonika]] ([[ladina keel]]es ''Kukenoys, Kukenois''), saksa allikates aga (''Kokenhusen''). [[1205]]. aastal loovutas [[Koknese vürst]] oma valdused [[Riia piiskop]] [[piiskop Albert| Albert]]ile, kelle korraldusel alustati 1209. aastal [[Koknese piiskopilinnus|Koknese kivilinnuse]] ehitamist. 13. sajandil toimunud liivimaalaste ja [[Slaavi vürstiriikide loend|vene vürstiriikide]] ning leedulaste vahel toimunud sõjakäikude ajal kannatas asula ja linnus korduvalt sõjakäikudes. Asula sai [[13. juuli]]l [[1277]]. aastal [[linnaõigused]].<ref>''Privilegia der Stadt Kokenhusen'', raamatust: ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA131,M1 lk.131-164]</ref> ning liitus ka [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]].
 
Asula sai [[13. juuli]]l [[1277]]. aastal [[linnaõigused]].<ref>''Privilegia der Stadt Kokenhusen'', raamatust: ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA131,M1 lk.131-164]</ref> ning liitus ka [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]].
[[13. sajand]]i lõpust kuni [[1395]]. aastani kuulus piirkond [[Tiesenhausen]]ite suguvõsale, kes olid konfliktides [[Riia peapiiskop]]pidega. [[1397]]. aastal loovutas [[Liivi ordu]] Koknese linnuse, Riia peapiiskopile ja linnus oli [[Riia peapiiskop]]i suve[[residents]].
[[Pilt:Koknese1625.jpg|thumbpisi|260px|rightleft|Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan [[1625]]. aasta [[Georg von Schwengeln]]i joonise järgi]]
 
[[13. sajand]]i lõpust kuni [[1395]]. aastani kuulus Koknese piirkond ([[saksa keel|saksa]] ''Kokenhusen'' või ''Kokenhausen'') [[Tiesenhausen]]ite suguvõsale, kes olid konfliktides [[Riia peapiiskop]]pidega. [[1397]]. aastal loovutas [[Liivi ordu]] Koknese linnuse, Riia peapiiskopile ja linnus oli [[Riia peapiiskop]]i suve[[residents]].

[[1481]]. aastal rüüstasid piirkonda vene väed, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, [[1577]] alistusid linnusekaitsjad [[Ivan Julm]]a vägedele. [[1578]]. aastal hõivasid linnuse poola väed, kelle tõrjusid välja [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] [[1601]]. aastal rootsi väed, [[Södermanlandi hertsog Karl]]i juhtimisel. Linnuse vallutasid uuesti tagasi poola väed, [[Poola Kroon]]i [[suurhetman]] [[Jan Zamoyski]] juhtimisel. [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|Linnus vallutati lõplikult]] Rootsi võimule [[1625]]. aastal, .
 
[[File:Meyerberg Koknese.jpg|pisi|Koknese (Kokenhusen), 1661–1662 [[Augustus Mayerberg]] ]]
 
[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] ([[1656]]–[[1658]]) hõivasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed piirkonna ning valdasid seda [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. [[1656]]. aastast, pärast vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni [[1661]]. aastani, kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nimetust. [[17. sajand]]il tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses vallutasid linnuse [[1701]]. aastal Poola-Saksi väed, pärast Rootsi vägede vastupealetungi ja võitu [[Spilve lahing]]us olid poola väed sunnitud linnuse maha jätma ning kuningas [[August Tugev]]a korraldusel õhiti vana linnuse müürid.
 
 
 
 
==Vaata ka==