Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
92. rida:
Kuna Ahja kallastel kasvavad üsna kõrged lepad ja võimsad männid ning kuused, mis maha langedes teisele kaldale ulatuvad (ja kevadised suurveed ei lükka jõge lagedaks nagu nt. Soomaal), tuli esialgu suur töö ära teha, et vilumusteta kanuusõitjad läbi pääseks. Keerukas oli ja on Valgemetsa raudteesilla alune kärestik, kus on betoonplokid ja sarrustuse raudvarbade jupid.
"Toonus Plussi" kolmandal tegevusaastal lisandus "Veetee" (Toomas Pärle), kes lähtusid samadest loodushoidlikest põhimõtetest - oma matkajatele tutvustati jõge ja looduses liikumist, söögipaus oli ühine ning pärast koristati kõik tegevuspaigad, samuti korrastati marsruuti. Edaspidi tekkis juurde nii matkakorraldajaid kui kanuude rentijaid, vastutus hajus ja tekkisid tülid.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ahja-joe-kallasrada-ajas-kiidjarve-maaomanikud-rangalt-tulli?id=51115192 Ahja jõe kallasrada ajas Kiidjärve maaomanikud rängalt tülli. A. Ammas, EPL (vaadatud 25.12.2014)]</ref>
"Toonus Pluss" oli selleks ajaks matkadega juba tublisti ülesvoolu liikunud ja ka "Veetee" leidis muid võimalusi. Kuid Koorvere-Kiidjärve-Otteni lõiku võib pidada üheks vaheldusrikkamaks ja kaunimaks Eesti jõgedel. Saesaare paisjärve imetlevad eriti välismaised matkagrupid.
| |||