Soome keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
Stgwltd (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
14. rida:
}}
 
'''Soome keel''' on [[soome-ugri keelkond|soome-ugri keelkonna]] [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] põhjarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja teistes riikides.
 
 
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast [[eesti keel|eesti keelele]] lähedasest Edela-Soome murdest. [[Kirjakeel]]ele pani aluse [[Mikael Agricola]]. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, [[aabits]] "Abckiria" ([[1543]]).
 
Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mõningaid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (''arm''), vanhurskas (''õiglane''). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.
 
Soome keelt räägitakse peamiselt [[Soome]]s. Soome keelt rääkivad vähemuses on [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l ning [[Eesti]]s. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elavad [[Rootsi]]s. Ka [[Ameerika]]s ning [[Austraalia]]s on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka [[Argentiina]]s ja [[Brasiilia]]s.
 
==Ametlik seisund==
Soome keel on üks kahest [[Soome]] ametlikust keeltest (teiseks on [[rootsi keel]], mida räägib 6% suurune vähemus) ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks [[Rootsi]]s.
 
==Murded==
Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad [[häälik]]ute, [[diftong]]ide ja [[rütm]]i poolest, seetõttu on neid parem pidada [[aksent]]ideks. Enamjaolt põhinevad murded samal [[fonoloogia]]l, [[grammatika]]l ja [[sõnavara]]l.
 
Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse [[Soome]] edelaosas ning [[Satakunta]]s. Need murded meenutavad mitmeti [[eesti keel]]t.
 
[[Karjala]]s räägitav [[karjala keel]] on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma [[ortograafia]]t. Põhjamurret [[meänkieli]] räägitakse ning õpetatakse [[Rootsi]]s eraldiseisva keelena.
 
==Vaata ka==