Max Horkheimer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
'''Max Horkheimer''' ([[14. veebruar]] [[1895]] – [[7. juuli]] [[1973]]) oli saksa filosoof ja sotsioloog.
Ta oli üks alusepanijaid [[kriitiline teooria|kriitilisele teooriale]] ja [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]]
M. Horkheimeri vaated:
1. M. Horkheimer nimetas oma õpetust kriitiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja muutuvaid nähtusi ja sündmusi.
2. Kriitilisel teoorial on kaks ülesannet:
1) tähistada seda, mida tuleb muuta (innovaatilisus);
2) tähistada seda, mida tuleb säilitada (traditsionaalsus).
M. Horkheimer: “Edasi saab minna ainult siis, kui me tunneme olevikku, lähtume tulevikust ja arvestame minevikku.”
3. Uue ratsionaalsuse otsingud ja vahendi ratsionaalsuse kriitika. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks (instrumentaalne mõistus).
4. M. Horkheimer aktseptis sisedialoogi. Tema enda elukäik tõestas kujukalt seda, et inimene ei ole mingi igaveseks ajaks ette antud muutumatu idee. Mõtlevas inimeses toimub alati pidev dialoog (sõltuvalt ajastust ja ümbritsevatest oludest).
5. Pärast II maailmasõda muutusid M. Horkheimeri vaated oluliselt (nagu ka teiste filosoofide omad): vasakult paremale (liberalismi suunas).
== M. Horkheimeri põhiteosed ==
“Valgustuse dialektika” (1944; koos Adornoga)
“Mõistuse tumestus” (1947)
“Autoritaarne riik”
== Teosed eesti keeles ==
* "Kaob see, mida me nimetame mõtteks". Vestlus filosoof Max Horkheimeriga. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Mart Kivimäe]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1990]], nr 10, lk 1398–1409
|