Herbert Marcuse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
 
Marcuse järgi on stiihiline ja spontaanne [[noorsooliikumine]] nüüdisajal kaalukaim [[revolutsioon]]iline jõud. Marcuse omandas uute vasakpoolsete ringkondades populaarsuse nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna [[kriitika]]ga. [[Massikultuur]]il ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne [[ühiskond]] on Marcuse järgi [[irratsionaalne]] ja isiksust represseeriv. “Väärvajaduste” abil on see ühiskond Marcuse arvates integreerinud endasse ka [[proletariaat|töölisklassi]]. Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel [[intelligents]]il ja [[lumpenproletariaat|deklasseerunud kihtidel]]. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning [[autsaider]]id: töötud, lumpenid jne. Üheks sellise [[protest]]i vormiks on “uue meelelisuse” arendamisele suunatud [[kultuurirevolutsioon]], mille üks vahend on [[sürrealism|sürrealistlike]] [[kunst|kunstiteoste]] loomine. Uutele vasakpoolsetele võlgnes Marcuse oma populaarsuse [[1960. aastad|1960. aastatel]].
 
Marcuse oli marksist. Erinevalt oma rahvuskaaslasest, kommunismi isast K. Marxist ei pidanud Marcuse revolutsiooniliseks klassiks mitte proletariaati, vaid, igasuguseid vähemusi. Just nende vähemuste abil soovitas lammutada varasem ühiskond, kindlustamaks omale sobiv võim.
 
Marcuse kirjeldab oma raamatus “''Repressive tolerance''”, kuidas kõik normaalne tuleb kuulutada ebanormaalsuseks, et vähendada enamuse survet. Enamuse haarde vähendamisel on kasuks kõik vähemused, kes aitavad lagundada senist ühiskonda. Kõikide “piinatud” vähemuste – anarhistie, immigrantide, seksuaalvähemuste, jne - taotluseid tuleb teatud piirideni soodustada, kuniks varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks, et sellele suurem hoop anda. Enamuse jõu vähendamiseks tuleb vähendada põlisrahva rolli (sh protsentuaalset osa rahvastikus aga ka osa juhtivrollides) nende omas riigis, sest see aitab enamuse soove alla suruda. Seejärel tuleb anda otsustav löök ja tuua senise võimu asemele “uus” marksistlikule eliidile kasumlik ja lojaalne süsteem.
 
== Teosed ==