Kretinga mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
[[Pilt:2009 10 03 3Kretinga09.JPG|pisi|Mõisa vesiveski, mõisavalitseja maja ja jääkelder.]]
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal laastas mõisa seal peatunud saksa sõjavägi. Tulekahjus sai kannatada häärber ja hävis talveaed. Peale sõda asusid Tyszkiewiczid mõisa taastama, ent tööd edenesid aeglaselt, kuna maareform oli mõisa tulubaasi tublisti kärpinud. Töödele aitas kaasa see, et Kazimieras Justinas Tiškevičius avas mõisas vabriku, kus valmistati komme ning siirupit. Lisaks rentis ta mõisakompleksi kuulunud arvukatest hoonetest osa välja teistele ettevõtjatele. VaremetesPeahoone varemetes läänetiib tuli siiski lammutatilammutada, samuti ka idatiiva lagunenud veranda ning rõdu.
 
Uuesti laastati mõis aastal [[1940]], mil sinna asus peale Leedu annekteerimist [[Punaarmee]] väeosa. Hävis talveaed, mille asemele ehitati sõdurite söökla. Samuti rikuti mitmed kunstimälestised. Peale seda, kui Saksamaa väed olid Kretinga hõivanud, taastas mõisa viimane omanik Aleksander Tyszkiewicz siiski talveaia ja restaureeris mõisa peahoone.