Riisipere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P välislink
Resümee puudub
5. rida:
Esimest korda on Riisiperes mõisa mainitud [[1394]]. aastal (''Riesenberg''). [[19. sajand]]i algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas [[Vana-Riisipere mõis]]as.
 
[[1810. aastad|1810.]]–[[1820. aastad|1820. aastatel]] tõi mõisa omanik [[Peter Gustav von Stackelberg]] (1762–1826)<ref>Riisipere mõisa [[Stackelberg]]id: {{BSB|00000600,00336|''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1,: Estland, Bd.:1'', Görlitz, 1930, lk 319}}</ref> keskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (''Neu-Riesenberg''). Mahukate mullatööde abil loodi pais[[tiik]], mille kaldale ehitati mõisale esinduslik peahoone. Tiigi ümbrusesse rajati [[Riisipere mõisa park|park]].
 
[[1821]]. aastal sai mõisa peahoone valmis. See on väga hea näide Eesti kõrg[[klassitsism]]ist nii sise- kui ka väliskujunduse poolest. Endise tiigi vastas asub kuue sambaga astmik[[frontoon]], mida on rikkalikult kaunistatud.
17. rida:
Pärast seda seisis peahoone kasutuseta ja lagunes. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpus läks hoone eravaldusse.
 
Ülejäänud mõisakompleksist on muinsuskaitse all veel kelder (XIX sajandist, avariilises seisus), paekivist, osalt ka tellistest abihoone (XIX sajandist, rahuldavas seisus), tall-tõllakuur (XIX sajandi algus, XX sajandi kahekümnendatel aastatel põhjalikult ümber ehitatud), töökoda ([[1841]]-[[1917]], rahuldavas seisus), ait-kuivati ([[1841]]-[[1917]], avariilises seisus), palmimaja (XIX sajandi teine pool, rahuldavas seisus).
Mõisa kõrvalhooneid säilinud ei ole, välja arvatud paar algse väljanägemise kaotanud ja ümber ehitatud rajatist.
 
Praegu jääb mõis [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Nissi vald|Nissi valla]] territooriumile.