Erinevus lehekülje "Mürgistus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Mürgistus''' ehk '''mürgitus''' ehk '''intoksikatsioon''' on väliskeskkonnast looma [[organism]]i nii tahtlikult kui juhuslikult sattunud või organismis eneses tekkinud [[mürk|mürgi]] mõjul tekkiv peamiselt äge [[haigus|haigusseisund]].
 
MürgituseMürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgitusemürgistuse esile kutsuda võivast ainest.
 
Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, erinevad [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased|mesilaste]] ja [[Herilane| herilased]] ning [[Skorpionilised|skorpionite]] 'nõelamine'), [[mürkmadu]]de hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.
 
MürgituseMürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgitusemürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, [[hädaabinumber|hädaabinumbrile]] [[112 (hädaabinumber)|112]] (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda [[kiirabi]] või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
 
Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused.
Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus|kroonilise]] haiguspildiga.
 
Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse [[detoksikatsioon]]i meetodeid ja sümptomaatilist ravi. MõnedeMõne mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist [[maks]]as.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref>
Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.<ref>[http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Teavitustegevus/Infokirjad/2012/infokiri_nr_18/aprill2012_aktuaalne_kemikaalid.pdf Kaja Niinlaup. Kemikaalide kasutamisest tulenevad riskid kipuvad töökohal sageli hindamata jääma]</ref>.
==Kasutatud kirjandus==
*tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS [[Medicina]], 2010, ISBN 978 9985 829 95 0
 
==Välislingid==
* [http://www.16662.ee/ Mürgistusteabekeskus]
 
[[Kategooria: Meditsiin]]
10 515

muudatust