Erinevus lehekülje "Koonus" redaktsioonide vahel

Lisatud 31 baiti ,  6 aasta eest
Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise [[sirgjoon]]ena kulgevat [[lõpmatus|lõpmatult]] pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab [[punkt|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt annab sirgjoone. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisus]]e poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0.
 
Kui pöördkoonuselkoonus on põhipöördkujuline (põhjaga) keha, siis selle koonuse [[telglõige]] on [[võrdhaarne kolmnurk]].
 
== Koonus vektorruumis ==