Redaktsioon: 13. detsember 2014, kell 17:49 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Koonuselõiked ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 03:12 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Koonuselõiked Uuem muudatus →
38. rida: {{vaata\|Koonuselõiked}} Koonuselõike puhul vaadeldakse kahte põhjatut koonilist pinda, mis puutuvad tippudega kokku, asuvad ühisel sümmeetriateljel ja omavad ühise sirgjoonena kulgevat [[lõpmatus\|lõpmatult]] pikka moodustajat. Sellist kaks-ühes-koonust lõigatakse erinevate nurkade all olevate tasanditega. Lõige koonuste ühisest tipust annab [[punkt\|punkti]], [[ringjoon]]e [[raadius]]ega 0. Lõige läbi tipu, moodustajaga paralleelselt anna [[sirgjoon]]e. Kui lõige tehakse tipust eemalt ja lõikava tasapinna nurka muudetakse alustades [[ristlõige\|ristlõikest]], saadakse vastavalt nurga muutumisele tulemuseks geomeetrilised kujundid: ([[ringjoon]], [[ellips]], [[parabool]] ja [[hüperbool]] , mis erinevad üksteisest oma [[ekstsentrilisuse]] poolest. Kuigi ringjoonel on siin teistest täiesti selgelt eristuv ainulaadne omadus, millega kõiki teisi kõverjooni võrreldakse, siis ikkagi vaadeldakse siin koonuselõike kontekstis ringjoont kui ellipsi erijuhtu, mille ekstsentrilisus on 0. Koonuselõike all peetakse üldjuhul silmas kahe [[kooniline pind\|koonilise pinna]] (millel puudub põhi) ja mis on asetatud vastamisi, tipud kokku puutumas lõiget erinevate nurkade all olevate tasanditega. Koonuselõiked on kõige üldisemal juhul [[ring]], [[ellips]], [[parabool]] või [[hüperbool]], mis eristuvad üksteisest erineva [[ekstsentrilisuse]] tõttu. Kui pöördkoonusel on põhi, siis [[telglõige]] on [[võrdhaarne kolmnurk]]. ~~Pöördkoonuse [[telglõige]] on [[võrdhaarne kolmnurk]] ja [[ristlõige]] on [[ring]]. Kui ristlõige toimub koonuste tippude kohalt, on tegemist punktiga, ringiga, mille raadius on 0.~~ == Koonus vektorruumis ==

Koonus: erinevus redaktsioonide vahel