Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 00:36 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2014, kell 00:52 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Ekstsentrilisus''' on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena. See määrab koonuselõike kuju. . Tähistatakse tähega <math>\varepsilon </math>. Aluseks on [[ringjoon]] ekstsentrilisusega 0. Selle alusega saab võrrelda ellipsi, [[parabool\|parabooli]] ja [[hüperbool\|hüperbooli]] ekstsentrilisust. Ellipsi ekstsentrilisus on ühest väiksem mittenegatiivne arv ~~(aga mitte 0, kui ringjoon eristada ellipsist)~~. Ellipsi, mille pikema pooltelje pikkus on <math>a</math> ja lühema pikkus <math>b</math>, ekstsentrilisus on : <math>\varepsilon = \sqrt{1 - \frac{b^2}{a^2}}</math>. Mida rohkem ellipsi <math>\varepsilon</math> läheneb numbrile 1, seda enam väljavenitud, lapik ellips on. Parabooli ekstsentrilisus on 1 ja hüperboolil suurem kui 1. Koonuse lõikamisel tekkivad kujundid on samasugused siis ja ainult siis, kui nende ekstsentrilisus on sama. Kõik ringjooned ja paraboolid on samasugused, sest tasandid, mille abil neid lõigatakse on lõigatava koonuse suhtes alati täpselt sama nurga all. Ellipsid ja hüperboolid aga võivad olla erinevate proportsioonidega, erineva ekstsentrilisusega tänu sellele, et neid moodustavad lõikavad tasandid võivad olla erinevate nurkade all.

Ekstsentrilisus: erinevus redaktsioonide vahel