Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Vahepeal sai hertsogitel villand pidevatest vaidlustest Braunschweigi linna kodanikega ja aastal 1432 viisid nad oma [[residents]]i [[Wolfenbüttel]]isse, mis asus [[Oker]]i jõe soises nõos umbes 12 km Braunschweigist lõunas. Braunschweig-Lüneburgi hertsogitele siia ehitatud loss – koos hertsogi kantselei, konsistooriumi, kohtute ja arhiividega – sai hiiglasliku regiooni juhtimiskeskuseks, kust valitseti hertsogkonna Wolfenbüttel-Braunschweigi osa. Pikka aega valitses see ka [[Calenbergi vürstkond|Calenberg-Göttingeni]] ja [[Grubenhageni vürstkond|Grubenhageni]] vürstkondi, [[Halberstadti piiskopkond]]a, suuri osasid [[Hildesheimi peapiiskopkondpiiskopkond|Hildesheimi peapiiskopkonnastpiiskopkonnast]], [[Hohnsteini krahvkond|Hohnsteini]] ja [[Regensteini krahvkond]]i, Klettenbergi ja [[Lohra]] parunkondi ja osi [[Hoya krahvkond|Hoya krahvkonnast]] Weseri alamjooksul. Selle kohtu tähtsus oli tähendusrikas paljudele käsitöölistele. Sadu puitraamistuses hooneid ehitati kohtule, kodanikele ja hertsogi vajadusteks, alguses juhuslikult, hiljem vastavalt hertsogi ja tulekaitse nõuetele. Linna arengu õitseaegadel nimetati selle osad erinevate hertsogite järgi: ''Auguststadt'' läänes, ''Juliusstadt'' idas ja ''Heinrichstadt''.