Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Mürgistus''' (ka '''mürgitus''' või '''intoksikatsioon''') on väliskeskkonnast organismi sattunud või organismis eneses tekkinud mürgi mõjul tekkiv haigus|h...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 16. detsember 2014, kell 19:58
Mürgistus (ka mürgitus või intoksikatsioon) on väliskeskkonnast organismi sattunud või organismis eneses tekkinud mürgi mõjul tekkiv haigusseisund. Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks on alkohol (alkoholimürgistus), metanool, uimastid, ravimite üledoos, erinevad kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilased ja herilased), maohammustused, mürgised seened jm.
Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on oksendamine, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, teadvusehäired, krambid, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused. Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga. Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõnede mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.[1] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.[2]
Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.[3].