Michael Wittlich: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta 1890–1901 Tallinnas Girardide perekonnaga seotud aktsiaseltsi “R. Mayer” keemiatehases ning oli viimaseil aastail selle tehniline juhataja. Aastatel 1901–1905 tegutses ta insenerkonsulendina firmas “Rosen & Co” ja “Estländischer Landwirtschaftlicher Verein’i” juures. Seoses tööga külastas ta paljusid keemiatööstuse ettevõtteid nii kodu- kui ka välismaal, kujunedes nõnda hinnatud eksperdiks keemilise tehnoloogia valdkonnas.
Tänu tema praktilistele kogemustele ning teadmistele kutsuti Wittlich [[1905]]. aastal [[Riia Polütehnikum]]i adjunkt-professoriks, kus sai varsti hinnatud pedagoogiks ja teadlaseks. Alates [[1910]]. aastast nimetati ta Polütehnikumi korraliseks keemilise tehnoloogia professoriks. Õppetöö ja teadustegevuse kõrvalt tegutses ta keemiateaduskonna dekaani, prorektori ja alates [[1916]]. aastast, mil Polütehnikum oli evakueeritud [[Moskva]]sse, ka selle rektorina. 1918. aastal viibis ta taas Lätis ning aitas rajada [[
Eesti iseseisvumise järel pöördus ta tagasi kodumaale ning määrati haridusministri käskkirjaga 20. augustist 1919 [[Tartu Ülikool]]i keemilise tehnoloogia professoriks. Aastail 1920–1925 oli Vittlich õppetöö kõrvalt matemaatika-loodusteaduskonna dekaan ja ülikooli valitsuse liige. Ka pärast professoriametist lahkumist 1. jaanuaril 1932 jäi ta ülikooli teenistusse eradotsendina, lugedes üliõpilastele jätkuvalt erialaseid loenguid.
| |||