Tuumamagnetresonantstomograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →2D MRT |
|||
72. rida:
(T)MRT puhul kasutatakse lisaks põhilisele magnetväljale B<sub>0 </sub>täpselt kontrollitud lineaarseid magnetvälja gradiente erinevates tasandites. Larmori sageduse valemist ω = - γ B, kus B=B<sub>0</sub>+B<sub>lokaalne </sub>(viimane komponent kirjeldab ruumilist lisamagnetvälja komponenti) selgub, et lineaarselt muutuvas magnetväljas muutub ruumiliselt ka vastava tuuma resonantssagedus. Nähtus võimaldab magnetvälja gradiendi täpsel kontrollimisel registreerida ning viia vastavusse ka ühte tüüpi aatomite asukohta ning hulka gradiendiväljas sõltuvalt nende resonantssagedusest – seda protsessi nimetatakse ka 1D MRT-ks.
=== 2D MRT ===
==== Uuritava viilu valimine ====
Selleks, et uurida proovis vaid teatud tasandit ning koostada hiljem soovi korral erinevate tasandite TMR piltidest 3D TMR kujutist, tuleb esmalt teatud meetodite abil valida uuritav tasand. Tähistades z-teljega uuritavate tasanditega risti oleva telje, tuleb sarnaselt 1D MRT-le rakendada mööda seda telge magnetvälja gradienti G<sub>z</sub>-d, misjuhul muutub Larmori sagedus sõltuvaks z-koordinaadist:
ω<sub>RF</sub>(z<sub>0</sub>) = γB<sub>0</sub>+γG<sub>z</sub>z<sub>0</sub>,
80. rida:
Pöörlevas taustsüsteemis on viilu valikul seega oluline vaid z-telje suunaline magnetvälja gradiendi tugevus ning mõjutava RF impulsi ribalaius: mida kitsam on RF impulsi ribalaius ehk kasutatavate sageduste vahemik, seda õhem uuritav viil valitakse. Kasvava tugevusega magnetväljas tuleb sama tüüpi tuumadest koosneva viilu valimiseks kasutada üha kõrgemat ω<sub>RF</sub>-d
==== K-ruum ====
Selleks, et saada MRT kuvandit kahes mõõtmes (eelnevalt välja valitud viilus), kasutatakse praktikas k-(väärtuste)ruumi konstrukti, milles k tähistab samas faasis olevate spinnide ruumilist sagedust ehk lainearvu [1/m], mis avaldub ühedimensionaalsel juhul vastavalt:
k<sub>x</sub> = γG<sub>x</sub>t = 1/λ<sub>x</sub>,
93. rida ⟶ 92. rida:
* resolutsioon sõltub k<sub>x</sub><sup>max</sup> ja k<sub>y</sub><sup>max</sup> väärtustest.
===
[[File:MRT mõõtmine.png|thumb|Tüüpiline lihtsustatud MRT mõõteprotseduur]]
Tüüpiline (Cartesiuse) kajakuva mõõteprotsess koosneb järgnevatest etappidest (vt. joonis):
1. uuritava viilu valimine teatud G<sub>z</sub> rakendamisega (B<sub>0</sub> on juba varem rakendatud),
2. 90-kraadise ehk π/2 RF impulsi rakendamine,
3. hajunud spinnifaaside refokuseerimine nõrgema vastassuunalise Gz väljaga,
4. G<sub>y</sub> ja G<sub>x</sub> rakendamine (3. samm võib toimuda samal ajal) – k-ruumis tähendab vastav samm tüüpiliselt k<sub>x</sub><sup>max</sup> võrra nullpunktist vasakule liikumist, mille suuruse määrab G<sub>x</sub> rakendamise kestus või tugevus, kusjuures G<sub>y</sub> tugevus ja kestus määrab k-ruumis k<sub>y</sub> asendi – vastavat väärtust muudetakse järgnevatel sammudel -kxmax-st kymax-ni, tüüpiliselt on selle algväärtus 0,
5. 180-kraadise ehk π RF impulsi rakendamine kaja moodustamiseks,
6. tekkinud kajasignaali mõõtmine G<sub>x</sub> rakendamisega,
7. protsessi kordamine uue G<sub>y</sub> väärtusega pärast TR möödumist = uus rida k-ruumis.
| |||