Aatom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Viimane võib laguneda võib laguneda, kiirates radioaktiivset kiirgust. |
||
51. rida:
[[Prooton]]ite arv tuumas ([[laenguarv]] ehk [[aatomnumber]] Z) määrab, millise [[Keemiline element|keemilise elemendi]] aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes ([[ioniseerimine|ioniseerimata]] aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad [[keemiline omadus|keemilised omadused]] ja optilised omadused.
Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga (N) aatomid on teineteise [[isotoop|isotoobid]]. Eri isotoopide keemilised omadused on reeglina väga sarnased (välja arvatud [[vesinik]]u puhul), mis muudab [[isotoopide eristamine|isotoopide eristamise]] keeruliseks. Et eri isotoopide aatomitel on erinev nukleonide arv ([[massiarv]] A), on eri isotoopide [[füüsikalised omadused]] erinevad. Isotoopi massiarvuga A ja laenguarvuga Z tähistatakse <math>{}^{A}_{Z}\mathrm{X}</math>, kus X on keemilise elemendi sümbol. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama [[seoseenergia]]ga) neutronite arvust, on tuum ebastabiilne; sel juhul on tegu [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivse isotoobiga]]. Viimane
Olgugi et aatomituuma [[mass]] moodustab valdava osa aatomi massist, on tuuma läbimõõt umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna, st suurusjärgus 10<sup>−15</sup> m.
| |||