Karula rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
17. rida:
Karula rahvuspargi [[maastik]] on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.
 
Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – [[Rebasejärve Tornimägi]], kõrgusega (137 m üle merepinna).
 
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Ahnõjärv]], [[Alakonnu järv]], [[Kaadsijärv]], [[Kallõtõ järv]], [[Kaugjärv]], [[Saarjärve Kogrõjärv|Kogrõjärv]], [[Konnumäe järv]], [[Kuikli järv]], [[Köstrijärv]], [[Küüdre järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Lajasaarõ järv]], [[Linnajärv]], [[Madsa lump]], [[Mikilä järv]], [[Kaatsi Mustjärv|Mustjärv]], [[Mähkli järv]], [[Karula Papijärv|Papijärv]], [[Pautsjärv]], [[Ähijärve Peräjärv|Perajärv]], [[Pormeistri järv]], [[Rebäsejärv]], [[Karula Savijärv|Savijärv]], [[Sibula järv]], [[Suur-Apja järv]] ehk Koobassaare järv, [[Suur-Saarjärv]], [[Ubajärv]], [[Viitka järv]], [[Väiku-ApjaVäike järvPehmejärv]], [[Väikene Mustjärv]], [[[Väike Pehmejärv-Saarjärv]], [[VäikeVäiku-SaarjärvApja järv]], [[Õdri järv]], jt.
 
Rahvuspargi alalt saavad alguse [[Arujõgi]], [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Jundi oja]], [[Silla oja]], [[Verioja]], siin voolavad veel [[Ahelo jõgi]], [[Laanemetsa oja]], jt.