Kohalik omavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutasin ära mingi lapse kirjutatud "XD" |
|||
5. rida:
Enne 13. sajandit praeguse Eesti aladel asunud üksuste (maakonnad ja kihelkonnad) ja nende omavaheliste suhete ja staatuse täpsemaks iseloomustamiseks puuduvad andmed. Ristiusustamise järel rajati siia [[Lübecki õigus|Lübecki]] ([[Tallinn]], [[Narva]], [[Rakvere]]) ja [[Hamburgi-Riia õigus|Hamburgi-Riia]] ([[Tartu]], [[Haapsalu]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Viljandi]]) linnaõigusel põhinevad linnad.
Maal teostasid omavalitsuslikku võimu rüütelkonnad. Talupoegade jaoks oli samal ajal omavalitsusüksuseks [[vakus]]. Vakusesse võis kuuluda kuni sadakond talu. Vakuse eesotsas seisis [[vardja]]. Aja jooksul see omavalitsuste liik aegamööda hääbus.
Mõistega „vald” tähistati esialgu mingit maarahva jaoks välist võimu, näiteks mõisniku meelevalda. Hiljem hakkas „mõis” tähendama ühe mõisa võimuala. Iseseisvaks sai vald [[1866. aasta vallaseadus]]ega, mille alusel kadusid [[mõisavald|mõisavallad]]. Selle järgi osalesid valla täiskogul [[kinnisvara]] omavad või rendikohta pidavad vallakogukonna liikmed ning üks esindaja iga kümne maatamehe kohta. Tähtsamad jooksvad küsimused lahendas [[volikogu]], mille valitud vallavanem pidi hea seisma volikogu otsuste täitmise eest.
| |||