Erinevus lehekülje "Konstantinoopoli I kirikukogu" redaktsioonide vahel

õigekirjavead
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
(õigekirjavead)
 
==I Konstantinoopoli kirikukogu==
Konstantinoopoli kirikukogu kinnitas algse Nikaia usutunnistuse tõese ja täpsena pühakirja mõistmises. Kirikukogul võeti arutluse alla ka Püha Vaimu jumalikkus, et maha suruda kõikvõimalikke hereesiaid. Usutunnistust, mis vastu võeti, kutsutakse 281. aasta Nikaia usutunnistuseks ning see oli põhimõtteliselt algse NIkaiaNikaia usutunnistuse kommentaar. See seletas põhjalikumalt lahti Nikaia Usutunnistuse kolmanda artikli, mis tegeles Püha Vaimuga ning tegi ka mitmeid muid pisemaid muudatusi ja täpsustusi. Püha Vaimu kohta öeldi, et see on "Issand, Eluandja, keda tuleb koos Isa ja Pojaga kummardada ja ülistada". Pühal VaimukVaimul oli ka sama olemus ([[ousia]]) mis Jumal-Isal.
 
Konstantinoopoli I kirikukogu andis ka ametliku aluse Kolmainsuse ideele. 4. sajandi lõpuks kinnitas ka Bütsantsi keiser Theodosius I, et Kolmainsuse doktriin on ametlik riigi religioon ning et kõik inimesed peavad sellest kinni pidama.
 
Konstantinoopoli I kirikukogu võttis vastu seitse kaanonit, neli neist olid doktriinid ja kolm puudutasid kirikukorduakirikukorda. Ortodoksi kirikud tunnistavad kõiki kaanoneid, roomakatoliiklik kirik ainult esimest.
 
Konstantinoopoli I kirikukogu mõistis avalikult ja lõplikult hukka Arianismi, misjärel see ketserlik usuvool hakkas vaikselt hääbuma.
Anonüümne kasutaja