GeForce: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hernitamm (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hernitamm (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{Koolitöö|0830. dets. 2014|autor=Henri Tamm|kool=[[Tartu Ülikool]]|juhendaja=Alo Peets}}
 
 
'''GeForce''' on [[Nvidia]] poolt disainitud graafikaprotsessorite ([[GPU]]) kaubamärk, mis on eelkõige mõeldud mänguritele. Nimi GeForce tuleb aastal 1999 [[Nvidia]] korraldatud võistluselt „Name That Chip“, kus kompanii palus rahval välja pakkuda erinevaid nimesid uuele RIVA TNT2 graafikaprotsessorile.<ref>{{cite web | url=http://www.nvidia.com/object/geforce_family.html | title=GeForce Family | date=July 7, 2012-07-07 | accessdate=December 7, 2014-12-07}}</ref>
 
Esimesed GeForce tooted olid eraldiseisvad [[GPU]]-d . Hiljem laienes brand kõigile [[PC]] graafika harudele.<ref>{{cite web | last=Taken | first=Femme
| url=http://tweakers.net/nieuws/1967/nVidia-Name-that-chip-contest.html | title=Nvidia "Name that chip" contest | work=[[Tweakers.net]]
| date=April 1999-04-17, 1999 | accessdate=May 28, 20072014-12-07}}</ref> Kõige tänapäevasem GeForce’i tehnoloogia on disainitud ka käeshoitavale elektroonikale (nt. nutifon).
Praeguseks on turul [[Nvidia]] GeForce’iga ainuke konkureeriv bränd [[AMD]] [[Radeon]]. Nagu ka AMD Radeon, liigub GeForce arhitektuur GPGPU (General-purpose computing on graphics processing units) poole. GPGPU võiks tulevikus viia graafikaprotsessorid tasemeni, kus GPU-d ei tegele ainult 3D- ja 2D-graafika visualiseerimisega, vaid suudab täita ka masinkoodis antud käske, nii nagu seda teevad [[CPU]]-d.
 
 
13. rida:
; Geforce 256
[[File:Hp dv 9000 motherboard C.JPG|thumb|GeForce graafikaprotsessor integreeritud sülearvuti emaplaadile.]]
: [[Geforce 256]] lasti välja aastal 1999, 31. August. See oli esimene tavatarbijale kättesaadav PC graafikakaart, millel oli 3D graafikat võimaldav riistvara. Ühtlasi oli see ka esimene GeForce GPU. Esialgu toodeti videokaarte [[SDR SDRAM]] muutmäluga, hiljem kiirema [[DDR SDRAM]] muutmäluga. Geforce 256 peetakse maailma esimeseks GPU-ks.<ref>{{cite web | url=http://www.nvidia.com/page/corporate_timeline.html | title=Nvidia history | accessdate=December 7, 2014-12-07}}</ref>
 
; GeForce 2 seeria
: GeForce2[[GeForce 2]] (NV15) lasti välja aprill 2000. a. Oma teise seeriaga hakkas Nvidia kasutama (4x2) [[toru]] (pipeline) disaini, mis võimaldas protsessoril GeForce 256-st sekundis kaks korda rohkem piksleid arvutada. GeForce2 MX (NV11) töötas sarnaselt GeForce 256-le, kuid oli mitu korda odavam. GeForce 2 Ultra oli seeria tippmudel.
 
; GeForce 3 seeria
: Lasti[[GeForce 3]] lasti välja 2001. a veebruaris. Geforce3Geforce 3 (NV20) tuli välja varjutajaga[[varjutaja]]ga (shader) ja sisaldas ka graafika kiirendit. Geforce3Geforce 3 (NV2A) arenes välja Microsoft [[Xbox]] mängukonsoolile.
 
; GeForce 4 seeria
: [[GeForce 4]] seeria lasti välja 2002. a veebruaris ja oli peamiselt kolmanda seeria parandatud versioon. Uued protsessorid olid kiirema clock speedigataktsagedusega ja parema mälu kontrolleriga.
 
; GeForce FX
: 2003 aastal välja lastud [[GeForce FX]] oli arhitektuuriliselt väga suure muutusega. Selle protsessorid toetasid uut Shader Model 2. Osad mudelid nagu GeForce FX 5800 Ultra väljastasid liialt kuumust ning nõudsid suuremaid jahutussüsteeme, mistõttu ei olnud hinnatud. Selle seeria tooted onolid mudeli numbriga 5000 tähistamaks GeForce’i viienda generatsiooni.
 
; GeForce 6 seeria
: 2004 aastal väljastatud [[GeForce 6]] toetas Shader Model 3 ja parandas oma eelkäijate nõrka ujukomaarvude kasutust. Lisaks võimaldas see ülisuure ulatusega pildi kuvamist ja kasutadkasutas SLI ning PureVideo tehnoloogiaid.
 
; GeForce 7
: GeForce’i seitsmes generatsioon lasti välja juunis 2005. a ja see oli viimane Nvidia video kaardi seeria, mis kasutas kiirendatud graafikaporti. Uus disain võimaldas laiemat pipelineipipeline'i ja kiiremat clock speeditaktsagedust. GeForce 7950GT oli selle aja kõige kiirem graafikprotsessorgraafikaprotsessor. Selle modifeeritud varianti kasutab ka [[Sony]] [[PlayStation 3]]. Seitsmenda generatsiooni graafikaprotsessoritega hakati kasutama [[PCI-Express]] kasutajaliidestsiini.
 
; GeForce 8 seeria
: [[GeForce 8]] seeria lasti välja novembris 2006. aastal. See oli esimene [[GPU]], mis toetas täielikult Direct3D 10. GeForce 8 seeria oli esimene NVIDIANvidia kaart, mis kasutas ühendatud varjutajate arhitektuurilearhitektuuri (Unified Shader Model).
 
; GeForce 9 seeria
: 2008. aasta veebruaris välja lastud [[GeForce’i 9 seeria]] oli oma disaini poolest sarnane 8. seeria hilisematele produktidele. 9. generatsiooni protsessorid toetavad PCI Express 2.0 siini. Osad videokaardid kasutasid ka kahte graafikprotsessorit (näiteks 9800 GX2).
 
; GeForce 200 seeria/ 300 seeria
: 2008 juunis välja lastud [[GeForce 200 seeria]] graafikaprotsessor kasutas juba 1.4 billionit transistorit[[transistor]]it. Uus GeForce’i generatsiooniga hakati kasutama teistsugust mudelite nummerdamist pannes mudeli ette tähise GTX või GTS (tähistamaks nende taset) ning lisades sinna mudeli numbri(näiteks 260 või 280). 300 seeria tooted toetavad ka [[DirectX]] 10.1.
 
; GeForce 400 seeria/ 500 seeria
: Uued [[GeForce 400]] seeria videokaardid kasutasid uut Fermi arhitektuuri ja 1GB või rohkem GDDR5 mälu. Mudelid GTX 470 ja GTX 480 said palju kriitikat, sest võtsid palju energiat, töötasid kõrgel temperatuuril ning tegid palju müra. 2010. aastal tõi Nvidia välja mudeli GTX 465, mis oli odavam versioon GF100-st. Seeria kõige populaarsem mudel oli GTX 580, mis oli võimsam, kasutas vähem energiat ning eraldas vähem soojust, tänu millele tegi ka vähem müra. Seeria viimane mudel GTX 590 oli kombinatsioon kahest GTX 580-st ühel videokaardil.
 
; GeForce 600
: 2012. aasta märtsis hakkas Nvidia tootma [[GeForce 600]] seeria videokaarte. Suurt populaarsust kogus GTX 680, mis oli oluliselt võimsam, kui eelmised mudelid. Uued graafikaprotsessorid kasutasid Fermi mikroarhitektuuri asemel Kepleri mikroarhitektuuri. GTX 680 oli oma näitajate poolest võrdne AMD Radeon HD 7970-ga. Üksteist kuud pärast 600 seeria avalikustamist tõi Nvidia välja uue GK110 tuumal põhineva GeForce GTX TITAN’i, mis sai oma nime superarvuti Titan’i[[Titan]]’i järgi, milles videokaarti testiti. GTX TITAN oli märgatavalt võimsam kui eelmised tippklassi videokaardid. Videokaart oli peaaegu sama võimas kui kaks GTX 680 tuuma töötavat koos. GTX TITANil oli 6GB mälu, mis on kaks korda rohkem kui RADEON HD 7970-l ja kolm korda rohkem kui GTX 680-l.
 
: Koos GTX TITAN-iga Nvidia avaldas ka uued graafikaprotsessorid Boost 2.0, mis lubasid taktsagedust tõsta nii palju kui kasutaja seda soovis. Ainukeseks piiranguks oli kasutaja poolt sisestatud temperatuuri limiit. Viimane GeForce 600 seeria mudel oli GTX 650 Ti Boost, mis kasutas GK106 tuuma.
Viimane GeForce 600 seeria mudel oli GTX 650 Ti Boost, mis kasutas GK106 tuuma.
 
; GeForce 700
: 2013. aasta mais avalikustas Nvidia[[GeForce 700 seeria]]. GTX 780 oli natuke madalama võimsusega kui TITAN, kuid peaaegu poole odavam. Sellel oli sama jahutussüsteem, 3 GB mälu ning töötas samuti Kepler arhitektuuril.
 
; GeForce 800M
: [[GeForce 800M]] lasti välja 2014. aasta märtsis. Algselt oli planeeritud, et 800. seeria tooteid hakatakse tegema nii lauaarvutitele, sülearvutitele, kui ka mobiilidele. Hiljem otsustas [[Nvidia]], et 800 seeria saab olema ainult sülearvutitele ja mobiilidele ning nimetas selle ümber GeForce 800M seeriaks. Uueks lauaarvutite seeriaks sai [[GeForce 900]] seeria.<ref>{{cite web | url=http://www.kitguru.net/components/graphic-cards/anton-shilov/nvidia-to-skip-geforce-gtx-800-series-to-introduce-geforce-gtx-970-gtx-980-in-mid-september/ | title=Nvidia to skip GeForce GTX 800 series | accessdate=2014-12-10}}</ref>
 
; GeForce 900
: 2014. aasta septembris lasi Nvidia välja [[GeForce 900 seeria]]. Uus graafikaprotsessorite seeria kasutab Maxwell'i mikroarhitektuuri. Uuetel videokaartidel on ka integreeritud [[ARM]] [[CPU]]-d, mis peaksid graafikaprotsessori tegema vähem sõltuvaks arvuti protsessorist.<ref>{{cite web | url=http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20110119204601_Nvidia_Maxwell_Graphics_Processors_to_Have_Integrated_ARM_General_Purpose_Cores.html | title=Nvidia Maxwell Graphics Processors to Have Integrated ARM General-Purpose Cores.| accessdate=2014-12-10}}</ref>