Ilutulestik: erinevus redaktsioonide vahel

Vanim dokumenteeritud teade ilutulestiku kasutamisest pärineb [[7. sajand]]i [[Hiina]]st, kus leiutati [[püssirohi]] ja tulevärk. Ilutulestik ja paugutamine kurjade vaimude peletamiseks on hiina kultuuri osa ja see kuulub paljude pidustuste juurde. Püssirohu tõenäoliseks leiutajaks peetakse 7. sajandil elanud [[Taoism|taoistlikku]] [[Alkeemia|alkeemikut]] [[Li Tian]]<nowiki>'</nowiki>i, kes igavese elu [[eliksiir]]i otsides püssirohu kokku segas. Hiinast levis ilutulestik teistele maadele. [[Jaapan]]is, kus ilutulestikku kasutati [[religioon|religioossetel]] eesmärkidel, omandas see [[kunst]]i vormi ja sai nime ''hana-bihanabi'' (花火), 'tulililled' ([[hiina keel]]est 花火 ''huāhuǒ'', sama tähendus). [[Marco Polo]]t peetakse üldiselt püssirohutoojaks Hiinast 1270. aastatel, kuid [[salpeeter|salpeetripõhist]] püssirohtu, mis tekitab põlemisel heli ja valgust, on mainitud juba [[Inglismaa|inglise]] [[munk|munga]] [[Roger Bacon]]i teoses ''[[Opus Majus]]'' [[1267]]. aastal. [[15. sajand]]il oli ilutulestik juba tavaline asi [[Euroopa]] kõrgklassi pidustustel. [[Itaalia]]s ja [[Saksamaa]]l kujunesid välja koguni oma tulevärgi koolkonnad. [[19. sajand]]il laienes ilutulestiku värvi[[palett]] ja leiutati eriefektid.